Alustan sellega, et teate, mul on päris õnnelik olemine siin Ameerikas! :) Ilmselt on asi selles, et ma pole harjunud niivõrd stressivaba eluga ja sellega, et tööl ei pea käima, hahaha. Aga tõepoolest, jube mõnus ja rõõmus on olla enamuse ajast, mis on tegelikult üllatav. Ma poleks arvanud, et harjun nii kiiresti ja põhjalikult. Meeldib siin. Väga. :) Aga eelmisest nädalast siis ka lühidalt...
Esmaspäeval sai jälle Ainoga kohvitatud ning oma nädalavahetusest muljetatud. Tuli välja, et olime mõlemad haiged samal ajal ning meie pered ka. Mingi meie regiooni inimeste värk vist veebruari keskel haigeks jääda. Lisaks käisin campuse peal veel viimaseid ankeete korjamas ning õhtul TGI Friday's söömas, kus on imehead mango-passioni smuutid. Imelikul kombel tuuakse nii seal kui ka mitmetes teistes restoranides siin majapoolse isutekitajana lauda nachokrõpsud salsaga, mis on minu arvates imelik. Mehhiko teema ju ikkagi, aga siin kandis väga popp mingil põhjusel. Samuti sain oma uue ülikooli pusa ka kätte.
Teisipäev oli põnev päev, kuna Marketing Research tunnis alustasime SPSSi analüütika/statistika programmi kasutamist. Oleks muidu kasutanud sõna "õppimist", aga kuna tegemist superlihtsa tööriistaga, siis lihtsalt kasutasime. :P Kõik oma 46 ankeeti pean siis sinna sisestama ja sellega kavatsen sisustada oma homse ning ülehomse. Joogatatud sai ka.
Kolmapäeval sain taaskord Photoshopis targemaks ning tegin oma esimese eksami siin. Online eksam aines Social Media Marketing, mille jaoks oli aega antud 2,5 h ning muidugi sai kasutada materjale. Tegin eksami 34 minutiga, lihtsalt vastasin järjest ning kontrollisin materjalist järele - 100/100. :D Vahva, sellised eksamid mulle meeeeeeeldivad. Väga taibu tunne igatahes. Õhtul kell 21:30 oli veel grupitöö tegemine raamatukogus, sest grupi kaheksa liikme jaoks ühiselt sobivat aega on päris keeruline leida.
Neljapäeval sai üle pika aja Kadriga skaibitud ning joogatatud. Joogas olen endale eesmärgiks seadnud teha see kesk-spagaat ära semestri lõpuks. Neljapäeva õhtul käisime Juliette'i, Aino, Racheli, Murilo ja Carlosega pidus ka - samas iiri pubis nagu eelmine kordki - Slainte's. Tegin suure vea selle õhtu jooksul, enne pidu jõin natuke veini ning Juliette'i pakutud rummikokteili. Baaris aga tegi Aino meile shoti ringid ja seda ma järgmisel hommikul kibedalt kahetsesin, kuna tulemuseks oli tuumapohmell. :D Terve reede oli kehv olla, olin koomas oma toas ja midagi väga teha ei suutnud. Isegi laupäeval oli täitsa tuntav veel.
Laupäev oli aga väljasõit New Bedfordi, mis on siit 15 minuti kaugusel. Käisime loomaaias (mina käisin eelkõige saarmaid vaatamas, kes olid niiiii ägedad), aga ka New Bedfordi vaalamuuseumis. Tõestusmaterjal loomaaiast, mis kokkuvõttes polnud midagi erilist, midagi Tallinna loomaaiaga võrreldavat:
Ja siin vaalanduse muuseumi pildid ka. Vaalamuuseum oli superlahe, väga palju ajalugu selle piirkonna kohta, kohaliku ja sissetulnud kultuuri segunemise loost ja muust huvitavast, mis seotud siis eelkõige vaalapüügiga.
Nii et kui on küsimusi Massachusettsi piirkonnas toimunud vaalapüügi ajaloo kohta - võite julgelt minu poole pöörduda. ;) Lisaks tean seda, et paljud inimesed siin on Portugali päritoluga, täpsemalt siis Assooridelt, mis on saarestik keset Atlandi ookeanit.
Laupäeva õhtul oli Racheli sünnipäevapidu Hickory majas. Täitsa muhe koosolemine, aga ma väga kauaks ei jäänud, kuna päev oli pikk olnud ning neljapäev andis ikka veel tunda. Seal oli natuke draamat ka, kuna mu sõbranna Ana Tšiilist läks lahku ühest kutist Fernandost siin, kellega ta jõudis ainult 1-2 nädalat deitida. Poiss otsustas pärast oma eksiga rääkimist, et tahab hoopis eksiga proovida ja jättis Anaga asja katki. Ana oli päris nutune, käis mul külas reedel ja ma lohutasin teda oma pohmellis olemisega nii hästi, kui suutsin. Laupäeval oli minu ülesanne kindlustada see, et Ana Fernando lõksu kuidagi ei jääks ja et ta rõõmsana püsiks. Olin edukas, kuni ma kahe ajal ära läksin ja pärast seda oli neil kohe mingisugune nutune jutuajamine ning jalutuskäik olnud. No mis sa teed. Lisaks jutustasin peol ühe Ameerika kuti Keithiga, kes lihtsalt kiusas mind terve aeg sellega, et Eesti on Venemaa ja Venemaa on parim. No kurat :D Vähemasti oli tegemist huumoriga, ma kiusasin vastu Ameerikat, nii et kõik võrdne.
Pühapäev möödus rahulikult, skaipides ja raamatukogus passides/nädalaks ette valmistades. ja esmaspäev tegusalt - jooga, postkontor ja rahvusvaheliste programmide osakonna vastuvõtt, kus kohtusime ameeriklastega, kes olid eelmisel semestril välismaal käinud ja nüüd tagasi jõudnud. Tutvusime Joni, Patricku ja Angelaga, kes kõik portugali juurtega kohalikud ja Portugalis vahetusõpilased olnud ühe semestri. Täitsa ägedad kujud, kutsusid meid kohe samal õhtul New Bedfordi elavat muusikat kuulama ühte baari nimega Cork Wine And Tapas. Rahvas oli pigem vanemapoolne, aga meil oli väga lõbus ikka. Pärast Corki hüppasime läbi ka teisest öölokaalist nimega Pour Farm Tavern.
Siis mingi hetk oli mul too jube kohtumine kohaliku putukaga, millest kujunes eraldi blogipostitus välja lausa. Ning toimus ka New Orleans'i koosolek, kus panime paika natuke kindlama ajakava-marsruudi ja bookisime hotelli Atlantas. Meil on üks auto juba olemas (Sergey oma), aga teine auto tuleb rentida, mis vaja varsti ära teha.
Teisipäeval olin üliasjalik - loengud, joogad ning sai isegi joostud. Jooksin jälle campuse ümber ringi ja isegi okei tempos, kuigi tunne oli, nagu teotempos liiguks. Tuul oli ka ebainimlik, nii et polnud just kerge, aga kuskilt peab ju alustama. Jooksmise eesmärk on joosta 10 km nii, et oleks veel okei olla. :D Läbi saaks praegu ka joostud, aga enesetunne poleks vist parim jooksu lõpuks ning pingutus oleks liiga jube.
Täna oli samuti asjalik koolipäev, lisaks osalesin viimasel Photoshopi seminaril, mille lõpptulemus oli kaheldava väärtusega Colorado postkaart. Ärge naergeee! :D Me pidime täpselt sellise tegema, see oli loengu põhiülesanne. Nii et jah, ma oskan nüüd koledaid postkaarte teha, juhei.
Vahepeal olin raamatukogus (nagu ikka) ning õhtul tegin kartulisalatiiiiiit!!!! Niiiiiii äge, otsast lõpuni ja lõpptulemus oli nii lähedane pärisasjale, kui siin Ameerikas teha õnnestub.
Ma väga igatsesin kartulisalatit, mis on reaalselt vist mu lemmiktoit. :D Sõin musta leivaga koos, nii nagu peab. Nii et meel oli väga rõõmus ja päev lõppes edukalt. Sel nädalavahetusel on minek kas ühte õlletehasesse ja veiniistandusse siin piirkonnas või Cape Cod'i - pole veel otsustatud. Järgmine nädalalõpp on aga juba Spring Breeaaaakk woohoo!! Elevus on suuuuuur. :) Varsti kirjutan jälle ja jutustan pikemalt. ;) Tsauki!
No comments:
Post a Comment