Viimased 2 nädalat on möödunud nagu silmapilk! Hästi palju tehtud-nähtud, nii et proovin nüüd selle kuidagi teile edasi anda, et kinnitada - elan ja olen terve ning elu on lill. :) Siiani lill.
Üle-eelmisest pühapäevast siis kõigepealt... Päev algas natuke kummaliselt, kuna mind kutsuti islamiusuliste networking lõunale! Mingisugune moslemite klubi campusel, mis korraldab lõunaid vahepeal ja kõik nende sõbrad on kutsutud, ka mitte-moslemid. Mind kutsus süüria-venelane Tarek, kes selline muhe mees, hästi helde ja jutukas inimene, kes ka ärijuhtimist siin õpib. Soovitas meil osaleda ja tasuta toit ka muidugi. Mina, Aino ja Sergey olime kohal meie põhipundist, lisaks mõned brasiillased ja muud tuttavad. Täitsa lahe üritus oli ja toit oli imeline!
Õhtul toimus eelmainitud MBA gaalaõhtu, mis oli igati tore üritus minu arvates. Sai ennast kenasti üles lüüa, uhkelt ringi kepsutada, veinipokaal ühes käes ja taldrik väärt kraamiga teises. Lisaks toimusid esinemised, nurgas oli fotoputka, auhinnad ja muu vahva. Siin väike pildiseeria teile ka. :)
Akadeemilistest sooritustest rääkides sain sellel nädalal lõplikku tõestust, et olen ikka jube tubli. :D Kõigis kolmes aines tuli hindeks A+! Juhei! Eelmise esmaspäeva eksam tuli maksimum skoor ja kolmapäevane kliendiüritus õnnestus ka igati. Läksime varem kohale, et õppejõul saalis mööbeldada aidata, seejärel saabusid teised grupid, kes uurimistöid tegid selle aine raames, ning ka kliendid, kellega me osavasti networkima pidime. Üsna lahe oli, juua-süüa sai ning ilusti aine kokku võtta nö, ainult see koht ehk saal ise oli minu arvates veidi kahtlane... Pildil siis mu igati värviline tiim!
Eelmisel teisipäeval oli mul elu esimene telefoniintervjuu digitaalmeedia agentuuriga Trends Media Marketing. Väga hästi läks, kuigi ma natuke muretsesin, sest mul ikkagi aktsent kõlab läbi ja kui ainult telefonitsi rääkida, siis on eriti tuntav. Sellegipoolest ma sain selle koha! Paar tundi pärast intervjuud sain juba kinnitava emaili, aga selgus, et see praktikakoht on tasustamata. Lisaks olid mõned tööülesanded natuke kahtlase maiguga mu jaoks, nii et ma ütlesin ära neile üsna kohe ja konkreetselt.
Teisipäeval sai veel International Programs kontorist läbi käidud - jätsime hüvasti ja kallistasime nende tädidega, kes meie dokumente ja muid asju ajasid. Kingituseks saime kaasa üsna koledad kooli logodega kollased kotikesed - sedasama tüüpi kotid, mida kunagi vahetusjalanõude tassimiseks kasutasime. :D Pärast seda osalesin ühel LinkedIn seminaril, kus õpetati keskkonda eesmärgipärasemalt kasutama. Sealt anti mulle terve hiiglaslik pitsa kaasa, mida mul siin majakaaslased üles soojendasid veel mitu korda hilistel õhtutundidel.
Majadest rääkides, kiire Nota Bene teile, et nüüdsest palun mulle posti saata AINULT järgneval aadressil:
46 Lakeside Avenue
North Dartmouth, MA 02747
United States
Pidime kõik oma kolinad kokku korjama ning ülikoolilinnakust lahkuma 11. maiks ja nii ma ka tegin. Seega praegu ööbin Sergey majas, mis on muutunud täielikuks rahvusvaheliste tudengite varjupaigaks, kuna kõigil vaja enne oma kojuminekut mõni öö kuni mõni nädal (minu case siis) kuskil ööbida. Nii et päris vahva on, praegusel hetkel elab siin majas 8 inimest püsivalt ja umbkaudu 20 inimest on päeva jooksul hängimas siin. :D Vahepeal ei ole nii vahva, kui kõik on ülisegamini, suitsuhais igal pool ning vetsupott umbes. Aga no üldjuhul lahe maja. Tualetiga veel see lugu, et see ei käi lukus, mis tähendab, et mulle joosti ühe nädala jooksul 2 korda uksest sisse, kui ma khkmhk "puuderdasin". Õnneks Sergey võttis ennast kokku ja parandas asja ära.
Kolmapäeva hommikul sain ma Sergey autovõtmed ning loa sellega iseseisvalt Providence'i intervjuule sõita. Varusin umbes tunniseks sõiduks igaks juhuks 2 tundi, aga jõudsin 50 minutiga kohale, seega sain pikalt autos passida ja oodata, kuni kell lõpuks 10:45 sai, et hoonesse sisse minna. Intervjuu oli värbamisagentuuriga Silverman McGovern, mis oli minust igati huvitatud, aga kuna ma saan ainult ajutiselt töötada oma viisaga (maksimaalselt oktoobrini), siis neid lühiajalisi pakkumisi eriti ei ole praegu. Seega suhteliselt mõttetu minek, aga hea intervjuukogemus ikkagi. Lisaks tegin toreda avastuse autos, kus mul surmigav oli... et 15-sendiste taga on igasugused erinevatest osariikidest pärit pildid ja sümboolika. Mulle sattusid just 6 erinevat.
Eelmine neljapäev käisime Aino ja tema korterikaaslasega lõunatamas Wendy's, pärast seda kohtusin Charlton ärikolledži saja-aastase karjäärikonsultandiga, kes pool tundi heietas mulle oma külaskäigust Nõukogude Liitu 1960ndatel... Pärast seda kui mainisin oma päritoluriiki. Mul kulus kogu oma tahtejõud ja ema juurutatud viisakus, et mitte talle julmalt vahele segada. Mitu korda proovisin vihjata ja suunata teda põhiteema juurde tagasi, aga no suht võimatu. Samal õhtul kokkasin väga mõnusa seenerisotto kokku muideks... Valmisprodukti unustasin pildistada, aga siin protsess.
Reedel oli vahva skype kõne pere ja Kadriga, lisaks käisime Sergeyga Horseneck'i rannas niisama ja Buzzards Bay õllepruulikojas, mis oli hästi lahe! Õlut ma jätkuvalt ei joo, aga koha atmosfäär ja rahvas oli väga mõnus.
Samuti sai pakkida Bostoniks, kuhu läksime laupäeva hommikupoolikul Juliette'i, Aino ja Anaga üheks ööks. Idee oli Bostonit näha ja õhtul pidusse minna. Ööbisime hostelis BOS, mis oli ikka üsna kehv, aga Bostoni kohta hea, sest valik oli väike ja hinnad kõrged. Jalutasime linna peal ringi, natuke shoppasime suveniire, sõime head-paremat Quincy turul ja õhtul lõime tantsu ühes pubis. Õnnestunud reis!
Suvalistest tähelepanekutest nii palju, et Boston Commoni pargis elab ilmselt mitusada oravat, kes on nii julged, et tulevad ja võtavad sul saia käest ära, kui sul peaks sai käes olema. Lisaks tutvusime kohalikus pubis väga sõbraliku ja peaaegu et liigjutuka kelneriga, kes kirjutas meie jaoks üles kõik kohad, mida tuleks kindlasti külastada, samuti pani meid õhtuse peo jaoks listi. Nii et kes Bostonisse kunagi satub, tšekipildil kõik oluline kirjas. :P Muideks, alati kui Bostonis käin, ei jõua ikka ära imestada, kui kallis koht see on. Jube vaene tunne tuleb peale seal.
Pühapäeval oli kõigil kergelt "väsinud" olla, Aino jaoks pidime linna peal tualetipeatusi tegema ja hommikusöök jäi paljudel täitsa ära. Õhtupoole tagasi Dartmouthis olles kokkasime Sergeyga kena pasta valmis.
Selle nädala algus oli esiti vaikne ja seejärel üsna raju! Kõik ühe päeva jooksul. Ehk siis käisime mongoolia tüdruku Enjaga talle lõpukleiti otsimas ühes poes New Bedfordis. Sai pilte tehtud ja raskeid otsuseid vastu võetud, aga minu valitud/leitud kleit lõpuks võitis. See kaunis punane kleit siis pildil... ;)
Teisipäeval jätsin hüvasti Ainoga ehk käisime ühes grillirestos New Bedfordis tema, tema korterikaaslaste ja Sergeyga söömas. Pärast seda tegime kodus mohhiitosid, et tähistada majarahva eksamite lõppu. Meiega ühinesid Sergey insenerisõbrad ja muud imeloomad :P Üks oli Trumpi toetaja, nii et teda sai üsna pikalt piinatud tema ebanormaalsete vaadete pärast. Pidu algas kuskil kell 4-5 päeval ja lõppes 1 ajal öösel, kui mina lihtsalt voodisse roomasin ja ära kustusin. Mõnel võib-olla kestis edasi, aga minu jaks sai küll otsa, vanem inimene ka. :D
Kolmapäev oli vaikne taastumispäev ja aitasime Vietnami poisil välja kolida oma ühikast. Ma igavlesin ja kannatasin oma pohmakat autos enamuse ajast.
Neljapäeval oli päevareis Cape Cod'i poolsaarele! Tehniliselt tegemist saarega, sest selle ja maismaa vahel on kanal, aga peetakse siiski poolsaareks. Väga ilus ilm oli, koht ise ka kena ja põnev. Provincetown on Cape Cod'i suurim linn/asula ja seda kutsutakse P-towniks - tegemist on sisuliselt USA gei pealinnaga! Paljud homoseksuaalsed inimesed kas elavad seal aastaringselt või veedavad suure osa oma suvest seal pidutsedes ja puhates. Praegu oli hooaaeg alles algamas, nii et suhteliselt rahulik veel, aga juba mõne nädala pärast on pidu täies hoos. Siit pildiseeria ka! Esmalt piltidel see kanal, mis eraldab Cape Cod'i muust USA-st, siis tuntud Nauset Light majakas (Cape Cod on tuntud oma majakate poolest), vahepeal Provincetown ja seejärel lähedalasuvad rannad.
Päev oli ülimaaalt lahe, sai ka natuke šopatud (ostsime küüüüünlaid jee) ja asi lõppes Sagamore linnakeses asuva iiri pubi megaburgeriga (vt eelnevat pilti). Neljapäeval oli ka mu väikse venna Jossu 11. sünnipäev! Palju õnne, kallis vennnaaaaa!
Reede ja laupäev möödus lõpetamiste vaimus ehk siis UMass Dartmouthi tublid õppurid baka-, magistri- ja doktoriastmes lõpetasid oma õpinguid. Reedel niisama õnnitlesime rahvast, laupäeval aga osalesime pidulikul aktusel.
Reedel oli selline poolnaljakas olemine, kui meid kutsuti pärast tseremooniat ja õnnitlemisi ühe Nigeeria kuti Wale lõpetamispeole, kus oli kogu tema Aafrika suguvõsa kohal. Sai naljaka Nigeeria köögiga tutvuda ja peab ära mainima, et me Sergeyga olime ainsad valged inimesed ruumis. Enamik mustad, paar tükki asiaadid ja mõned pruunikad lähis-ida inimesed. :D
Laupäevasel aktusel nägi päris epic stiiliõudusi, nagu ühelt pildilt vaadelda võib... Tsikk oli üsna kena valge kleidiga, aga jalas olid sokid ja sandaalid, päris kreisi. :D Laupäeval läksime pärast aktust ja õnnitlemisi sööma Brasiilia restorani, mis oli 30 dollarit nägu buffee + riigimaks + tipp. Ehk siis mitte kõige odavam lõbu, aga peab tunnistama, et isegi seda hinda väärt. Vahetult enne restorani jõudsin hästi lühidalt perega ka skaipida, tädi ja täditütar said ka ühineda. Nii tore oli, peab tihedamini tegema!!! :)
Muideks, terve too päev oli superilus ilm, kell 10 algas aktus ja kestis paar tundi... olin lõbusalt päikese käes ja nautisin, kuniks tundsin, et selg jubedalt kuumab. Ühesõnaga, suutsin selle kahe tunniga nii hullusti ära põleda, et praeguse hetkeni on ülivalus isegi lohvakat t-särki kanda. Aloe veraga ravin praegu, aga no täitsa totter ikka. Pole harjunud, et siin sellised ilmad ja nii intensiivne päike.
Tänane ehk pühapäev on hästi rahulikult kulgenud, enamus päeva niisama koduselt oldud, ainult pärastlõunal käisime paar tundi tennist mängimas Tareki, Sergey, Phuci ja Frankiga. Õhtul oli majas mingi sada inimest jälle, hakkas juba peo mõõtu võtma, aga siis läks rahvas laiali õnneks. Alates homsest on juba vähem inimesi. Muide, mingi müstika toimus täna varahommikul 5 ja lõuna vahel. Poisid ostsid hiljuti täispuhutava suure madratsi ning ühe lastele mõeldud kummipaadi, millega järvel käidi ja niisama lollitati. Õhtuks pandi telliskivid ja aerud paati, et tuul ära ei viiks, kuna tuul on üsna kõva vahepeal. Täna lõunaks olid nii madrats kui ka paat läinud! Keegi ei tea millestki mitte midagi... ei usu, et oleks tuulega minema lennanud, aga samas, kes ära varastaks? Müsteeeeerium. Mõtlesime Dartmouth CSI tiimiks hakata siin, et lahendus leida asjale. :P
Algavast nädalast nii palju, et homme kell 3 on mul järjekordne intervjuu, seekord mingi organisatsiooniga The Trustees, mis asub Bostonis. Eks näis, mis sellest saab :) Järgnev nädal tegelengi veel praktikaotsingutega ja kui nädala lõpuks selgust majas pole, siis ostan lennupiletid koju ära. Mõlemat pidi on tegelikult okei mu jaoks - kas praktika siin ja sügisel tagasi või juba juuniks tagasi koju. Maikuu lõpus käime aga Montrealis ära veel, sest Kanada tuleb ju üle vaadata, kui juba siinkandis olla!
Olgu praeguseks, uni on peal ja üsna pikalt juba jutustatud. Head ööd minu poolt ja tere hommikust teile - hoiame ühendust, kallid!
No comments:
Post a Comment