Juuuube kaua on möödas viimasest blogipostitusest, nii et sorri, et pole endast märku andnud. Lihtsalt aeg on kuidagi nii kiiresti läinud, et ei pane tähelegi, kui peaaegu kuu aega juba mööda lennanud. Ja ega see nende blogipostituste kirjutamine kerge töö pole, aga vähemalt väga kiiduväärne, sest kui ma oma veebruari postitusi loen, siis tuleb tõeline nostalgia peale. Seega mul on hea meel, et jätkuvalt suudan oma tegemisi siin kuidagi salvestada ja hiljem kergem meenutada kah. :)
Kõigepealt tahan alustada sellest, et ma unustasin eelmises või üle-eelmises postituses mainida, et ma mitte ainult ei pidutse ja tööta, vaid ka harin ennast! :D Ehk siis käisin Harvardi loodusajaloomuuseumis töökaaslastega Sohail ja Cui, ning siin on tõestusmaterjal ka...(pilte tegin väga naljakatest asjadest, tõsi)
Nii aga räägime siis augustikuu teisest poolest. Augusti eelviimane nädal oli töine ja kuum nagu alati. Sai palju skaibitud, paar korda töökaaslastega pubis käidud pärast tööpäeva, kuna üks praktikant Joe lõpetas oma praktika ära, ning Zoe'l oli sünnipäeva pidamine. Zoe kutsus külalised siis reedel meile ja ma pean ütlema... väga veider kamp. Peamiselt tüsedad gei-kutid ja siis 1-2 pontsakat neiut ka. Ei saa mina aru, kuidas mina järsku kõige "kõhnem" inimene ruumis olin eriti oma paari "ameerika lisakiloga", aga üks oli meil ühine - kõik oleme huvitatud meestest haha! Seega "peo" alguses istusime lihtsalt elutoas ja vaatasime telekat, osad olid Tinderis ja ma proovisin olla mitte häiritud kogu asja lamedusest. Õnneks mingi hetk tuli inimesi juurde ning me hakkasime Ubereid kutsuma, et kesklinna kuhugi baari minna. Nii ka juhtus, enne baari minekut pidi üks gei veel ühel tüdrukul juukseid hoidma ning edasi juba tantsisime baar-klubis, misiganes see oli, nimega Ned Devine's, mis oli isegi päris fun. Pilte sellest elamusest pole, ainult snäppisin seal.
PS. Kas keegi teine ka Snapchati kasutab peale minu? Tahaks nagu lisada eesti sõpru ja suhelda Snapchati kaudu, nii et andke teada palun!
Järgmine päev olin igati asjalik ning käisin Red Bulli Flugtag välisõhuüritusel Charles'i jõe ääres. Päris suur üritus oli, rahvast palju ning ilm väga kuum nagu alati. Kogu asja point (vist) oli see, et meeskonnad ehitavad endale mingisuguse lennumasina, millega siis võimalikult stiilselt platvormilt vette kukkuda ja mida ekspertžürii hindab. Ma kondasin seal umbes poolteist tundi ringi, siis aitas kah juba.
Pärast seda läksin ühte oma lemmikkohta Bostonis, milleks on Boston Public Market! Mulle üleüldse turud meeldivad, kellele ei meeldiks eksju, aga see on eriti hea turg, kus leiab palju head ja paremat süüa-juua-shopata-kogeda. Lisaks oli mingisugune ehe välisõhu turg ka käimas samal ajal. Üldse oli palju toimumas sel laupäeval, kesklinn rahvast täis. Aaa ja ma juba tükk aega tagasi tegelikult avastasin Quincy Marketi juures sellise söögikoha nagu Dick's Last Resort, mille kogu kontseptsioon keerleb selle ümber, et teenindajad on võimalikult ebaviisakad külaliste vastu, naeravad nende üle, panevad neile tobedaid pabermütse pähe ning on muidu muhedad ja ülbed. :D Ma pole sinna veel jõudnud, aga plaan on kindlasti minna! Newbury koomiksipoes käisin ka, et Jossule midagi suveniiriks leida, aga kahjuks ei näinud midagi head.
Nii ja Liisu kui teada tuntud ülimalt kultuurne inimene läks pühapäeval JÄLLE Bostoni kunstimuuseumisse, sest eelmisel nädalavahetusel ostetud pilet kehtis veel 10 päeva ning Sannuga ei jõudnud me väga palju näha kahjuks, kuna meil oli ajalimiit päris konkreetne. Tuli välja, et seal muuseumis oli väga suur Vana-Egiptuse kollektsioon, päris muumiad, väga kuulsad Monet teosed ja palju muud! Nii et tõeliselt vinge muuseum, väga soovitan!
Järgmisel nädalal (augusti eelviimane) külastasin ma kohalikku raamatukogu nagu üks tubli nohik kunagi :D Väga armas ja hubane armsa siseõuga, sinna läksin paar korda tagasi isegi. Muidu oli pigem selline tavapärane töönädal, mis lõppes meeskonna ühise baaris istumisega. Mulle ikka nii meeldib see Harvardi ja Cambridge'i piirkond - nii palju pidevalt toimub, nii palju kohti, kuhu minna ja mida külastada. Ülivägev.
Viimasel pildil on mingisugune Sense tehnikajubin, mida asutajad meile baaris demonstreerisid, mis oli kuldseks tehtud ja kas ainuke omasugune või mingil muul moel tähtis, ma ei mäleta. :D Tegime tiimipildi ka mingi hetk sel või järgmisel nädalal, mis on väga nunnu minu meelest.
Ja tolle nädala lõpuks siis jõudis Sergey Venemaalt tagasi, jeee! Samal päeval jõudsin ühes Shveitsi pagaripoes ära käia nimega Swiss Bakers, mis on kohe mu maja juures, ning toidupoes toidu-joogikraami shopata, kuna pidime koos lennujaamast Dartmouthi minema kohe. Õhtul võtsid Tarek ja Tena mind kodust auto peale ning läksime lennujaama Sergeyle järele. Väga äge esimene õhtu, sai üle pika aja Dartmouthis sõpru näha ja läksime New Bedfordi Slainte baari tähistama kah. Järgmine päev oli taastumine ning vaatasime kinos Suicide Squadi lõpuks ära koos Shamazi ja Enjaga. Õhtu lõpuks sõidutas Sergey mind tagasi Bostonisse õnnelikult.
Aa, vahepeal oli selline elumuutus ka, et Zoe kolis välja ja ma sain endale uued korterikaaslased! Jah, mitmuses! Zoe sai mingisugusse programmi, kus ta õpetab Koreas lastele inglise keelt aasta aega. Novembris minek, aga ta kolis perekoju tagasi juba augusti lõpuks. Nii et järsku sain ma endale Zoe asemel kaks uut korterikaaslast - ameerika paarike Tim ja Kasie. Sellised alternatiivsemat tüüpi, Kasie-l rohekas-sinised juuksed, Tim on muusik rokkbändis, kuid sõbralikud ja lahked, ning mis kõige parem - puhtusearmastajad. Kasie elas enne Zoe-ga koos siin, seepärast see üleminek nii kiiresti ja sujuvalt läkski. Nii et siiani on meil ka igati mõnusalt läinud, olen mõlemaga tuttavaks saanud ja kõik on normaalne. Ma pean ütlema, et nemad meeldivad mulle tunduvalt rohkem kui Zoe, sest lõpupoole hakkas Zoe närvilisus ja ülimalt vali hääl natuke mulle pinda käima. Päris neurootiline neiu tegelikult, kui lähemalt tundma õppida :P Need kaks on aga super-chillid inimesed, vaiksed ja relaxed. Kõige parem osa selle juures oli see, et mul üür läks väiksemaks wohooo!
Tähtis asi, mida ma siin blogipostituses aga kohe ära mainiksin, on see, et pärast 10. oktoobrit ma ikkagi füüsiliselt Sense kontoris oma viisaga enam töötada ei tohi juriidilistel põhjustel. Seega nüüd lähipäevil selgub, kas siis ma töötan online'is edasi need paar viimast kuud, kui see mu bossile Rhoda-le sobib, või ongi asi ants Sense'ga. Ma puhtalt rahalises mõttes tahaks edasi töötada ja Sense'il on teisigi ainult online töötajaid, nii et ma arvan, et Rhoda siiski praegu veel vajab mind. :D Eks näha ole. Nii et oktoobri lõpuks ma arvan, et ma kolin Dartmouthi tagasi, vahepeal käin Torontos ära, et saaksin turistiviisaga tagasi tulla, ning töötan online kuni detsembri keskpaigani. Selle aja sees loodan natuke veel ringi reisida ka, see alles selgub.
Aga olgu, ülejäänud kahe nädala kohta kirjutan järgmises blogipostituses, mille kirjutan valmis juba homme, ma luban! Ei tahtnud ühte postitust liiga pikaks ka venitada. Ma praegu tuttu ära, head ööd, kallid, kohevarsti kirjutan jälle!
No comments:
Post a Comment