Oli üks elamusi täis nädal! Eelmise nädala lõpp oli muidu vaikne olemine, seevastu pühapäev möödus Bostonis. Bostonisse sõitsime koos Ainoga ning bussijaamas jõudsin veel Kaareliga hüvasti jätta ning kotte-pakke vahetada, kes omadega tagasiteel oli.
Bostonis sai šopatud, homaarirulle söödud, kohvitatud-veinitatud ning niisama ringi jalutatud. Rohkem lihtsalt ei andnud teha, sest väljas oli liiga tuuline ja külm selle jaoks, et vaatamisväärsustega tutvuda ja linna tõeliselt nautida. Ehk jõuab veel aprilli lõpus või mais.
Eelmine nädal algas mu kalli soomlanna sünnipäevaga, mille puhuks siis kogunesime campuse keskuses ja lõunatasime. Neljapäeva õhtul oli veinine koosviibimine ka, mida Liisu reede hommikul kahetses... Aga lõuna oli eriskummaline, sest keskusesse olid ennast üles seadnud mingid DJ-poisid. Varemalt on olnud live muusikat, aga seekord oli reaalne diskobiit.
Pärast läksime Aino juurde šokolaadikooki sööma, tegemist oli nn laavakoogiga, mis oli seest vedel, täpselt nii nagu peab!
Pildid pole just kõige õnnestunumad, aga kui ei oska, siis ei oska, noh. :D
Argipäevad möödusid kooliselt, skaibiselt ja üleüldiselt tegusalt nagu ikka - kolmapäeval oli raamatukogus kooli üritus nimega Shake The Ship, kus arutati suure foorumiga, mis koolis valesti ja mida parandada. Päris pingeline ja emotsioonideküllane sündmus. Sel õhtul sai ka ühe armsa tähtpäeva puhul ennast sushi buffees Sergeyga täis pugitud ja pärast käisime ühte tulnuka-thrillerit vaatamas nimega 10 Cloverfield Lane, mis oli väga äge! Kuna mulle lähevad sci-fi filmid täiega peale, siis nautisin iga hetke sellest psühholoogilise thrilleri ja tulnuka actioni kombost. Seega soovitan!
Neljapäeval käisin raamatukogus viimasel InDesign koolitusel ja rohkem nagu polegi midagi, milles ennast koolitada. Täielikult koolitatud. :D
Reede õhtul leidsid aset aga kaks väga lahedat sündmust - Red Carpet Affair üritus campusel (lihtsalt niisama lööd ennast üles ja lähed keerutad jalga) ja Eddie (Taiwani poiss, kes meiega roadtripil kaasas oli) sünnipäev New Bedfordis. Miks ma sellele punase vaiba üritusele läksin? Sest seal sai tantsida, üleslööduna ringi keksida ja TASUTA süüa. Jah, parim toit on tasuta toit jätkuvalt. :D
Sünnipäev oli ka väga tore, kahjuks on aga Eddie korter tohutult külm, mis veidi tüütu oli, ning otse politseijaoskonna vastas. Nii et proovisime igatepidi, et mingit probleemi ei tekiks lärmi ega väljas kanepit suitsetavate piduliste tõttu. Õnneks ei tekkinudki, aga pidu läks mingi hetk veidi kontrolli alt välja, kui inimesed juba põrandal roomasid ja veidi hullusid. Thao, pisike Vietnami tüdruk ja VIST Eddie girlfriend, kellega me ka roadtrippisime koos, läks paarist õllest päris naljakaks, kukkus igale poole, siis tundus jälle täiesti adekvaatne, minut hiljem aga sisuliselt hoidis mind mingisuguses kägistusasendis, sest ta armastab mind ja ta ei taha, et ma ära läheks peolt. :D Nunnu. Muidugi oli suur osa peost ka beerpong ja flipcup - flipcup mulle täitsa meeldib isegi! Seda kavatsen veel mängida :P
Eelmine nädal algas mu kalli soomlanna sünnipäevaga, mille puhuks siis kogunesime campuse keskuses ja lõunatasime. Neljapäeva õhtul oli veinine koosviibimine ka, mida Liisu reede hommikul kahetses... Aga lõuna oli eriskummaline, sest keskusesse olid ennast üles seadnud mingid DJ-poisid. Varemalt on olnud live muusikat, aga seekord oli reaalne diskobiit.
Pärast läksime Aino juurde šokolaadikooki sööma, tegemist oli nn laavakoogiga, mis oli seest vedel, täpselt nii nagu peab!
Pildid pole just kõige õnnestunumad, aga kui ei oska, siis ei oska, noh. :D
Argipäevad möödusid kooliselt, skaibiselt ja üleüldiselt tegusalt nagu ikka - kolmapäeval oli raamatukogus kooli üritus nimega Shake The Ship, kus arutati suure foorumiga, mis koolis valesti ja mida parandada. Päris pingeline ja emotsioonideküllane sündmus. Sel õhtul sai ka ühe armsa tähtpäeva puhul ennast sushi buffees Sergeyga täis pugitud ja pärast käisime ühte tulnuka-thrillerit vaatamas nimega 10 Cloverfield Lane, mis oli väga äge! Kuna mulle lähevad sci-fi filmid täiega peale, siis nautisin iga hetke sellest psühholoogilise thrilleri ja tulnuka actioni kombost. Seega soovitan!
Neljapäeval käisin raamatukogus viimasel InDesign koolitusel ja rohkem nagu polegi midagi, milles ennast koolitada. Täielikult koolitatud. :D
Reede õhtul leidsid aset aga kaks väga lahedat sündmust - Red Carpet Affair üritus campusel (lihtsalt niisama lööd ennast üles ja lähed keerutad jalga) ja Eddie (Taiwani poiss, kes meiega roadtripil kaasas oli) sünnipäev New Bedfordis. Miks ma sellele punase vaiba üritusele läksin? Sest seal sai tantsida, üleslööduna ringi keksida ja TASUTA süüa. Jah, parim toit on tasuta toit jätkuvalt. :D
Sünnipäev oli ka väga tore, kahjuks on aga Eddie korter tohutult külm, mis veidi tüütu oli, ning otse politseijaoskonna vastas. Nii et proovisime igatepidi, et mingit probleemi ei tekiks lärmi ega väljas kanepit suitsetavate piduliste tõttu. Õnneks ei tekkinudki, aga pidu läks mingi hetk veidi kontrolli alt välja, kui inimesed juba põrandal roomasid ja veidi hullusid. Thao, pisike Vietnami tüdruk ja VIST Eddie girlfriend, kellega me ka roadtrippisime koos, läks paarist õllest päris naljakaks, kukkus igale poole, siis tundus jälle täiesti adekvaatne, minut hiljem aga sisuliselt hoidis mind mingisuguses kägistusasendis, sest ta armastab mind ja ta ei taha, et ma ära läheks peolt. :D Nunnu. Muidugi oli suur osa peost ka beerpong ja flipcup - flipcup mulle täitsa meeldib isegi! Seda kavatsen veel mängida :P
Laupäev möödus vaikselt, väikse vahepalana oli nartsisside varastamise aktsioon, kuna ma nägin neid igal pool tee ääres, kui me mingi hetk Sergey autos sõitsime. Kuna tegemist minu lemmikute lilledega, siis mingi hetk peatasime auto ja varastasime täpselt kolm tükki. Jee!
Laupäeva õhtul käisin ma ühe tuntud USA räppari KID INK (tõlkes laps tint hahaha) kontserdil, kes tuli meie campusele mingil põhjusel kontserti andma! Pilet oli ainult 15 dollarit ja kuna ma just väga palju pole sellistel kontsertidel käinud, siis ma lausa pidin osalema - vajalik kultuuriline kogemus siiski. Ma tean ka selle räppari mõnda lugu isegiiiiii, word.
Vabandan video helikvaliteedi pärast, aga mu telefon ei händlinud nii palju bassi ära. Kontserdil oli päris hea heli üldiselt, rahvast palju ja melu korralikult. Väga tugevat politsei valvet ja kohalolu oli tunda, muidugi nagu ikka USA üritusel kipub olema. Palju inimesi visati reaalselt välja, sest nad olid liiga purjus, häirisid kuidagi või mingi muu aine mõju all. Ja aineid tarvitati seal minu hinnangul küllaga. Ka sellel punase vaiba üritusel oli väga range kord, politseinikud ukse peal ja jälgiti igat liigutust. Aga peab ütlema üldiselt, et ega ameeriklased oskagi normaalse inimese kombel alkoholi tarbida. Lähevad igatepidi liiale sellega, kui lõpuks kätte antakse.
Näiteks kontserdi ajal naiste tualetis oli mul reaalne kultuurišokk jälle. Läksin pahaaimamatult vetsu, kus oli lausa kolm valvurit asjadel silma peal hoidmas, ning esimese asjana tervitas mind eriti kuri noor neiu, kes ennast peaaegu üleni kraanikausis pesi, sest keegi oli ta terve selja täis oksendanud. Astusin paari kiire sammuga kabiini. Edasi kuulasin kõrvaltkabiinist tulevat valju nuttu ja hala, kuna ühel tüdrukul hakkas lihtsalt nii kahju ühest teisest tüdrukust, kes pidi kuskil eemal üksinda oksendama. Tal oli väga kurb sellest tüdrukust, sest ta oksendas ÜKSINDA, nagu luuser... Seega see tsikk nuttis elu eest kabiinis ja ta sõbranna üritas teda tungivalt rahustada. Tulin kabiinist välja, valmis põgenema, kui enne seda jõudis veel üks eriliselt paanikas paljajalu tüdruk mulle otsa joosta - ei oska arvata, mis temal veel oli. Nii et meeleolukas!
Selle nädala algus oli vastukaaluks eelmise nädala lõpule rahulik ja kodune. Sai eriti tervislikult oldud ja ahjulõhet, sparglit ning mini orgaanilisi kartuleid valmistatud esmaspäeva õhtusöögiks - kõik õnnestus ja oli väga maitsev, juhei ma master chef valmis jubaaa! Lisaks oli järgmise hommiku brunch igati soliidne. Praegu ma ühesõnaga üritan ennast välja vabandada ja kinnitada nii endale kui ka teile, et ma toitun normaalselt. Tegelikkus on aga see, et paar kilo on vist juurde hiilinud mulle küll, nagu see kipub Ameerikas juhtuma. Nii et neist tuleb nüüd kiiresti lahti saada - igasugune toetus ja nõu on teretulnud! :D
Muide, tänasest veel nii palju, et käisin Ainoga immigratsiooniga tegeleva advokaadi seminari kuulamas, kes jagas olulist infot ning soovitusi välistudengite töövõimaluste kohta USA-s. Igati põnev ja vajalik info + tasuta snäkk ja kohv, nii et võis rahule jääda. :D Tegin paar klõpsu campusest pärast loengut ka, sest päris kena oli... Ilm hakkab juba paremuse poole minema, sest siin on küll temperatuurid soojad, aga tihtipeale üsna tuuline ja vihmane kahjuks.
Tagasituleku kohta muideks ongi nüüd see lugu... ma sain teada, et J-1 viisaga tudengitel ehk siis minul on võimalus töötada sellesama viisa raames kuni 4-5 kuud. Academic Training ehk akadeemiline koolitamine on selle asja nimi ja mul on vaja leida lihtsalt tööandja, kes mind n-ö võtaks. "Lihtsalt tööandja" pole aga just täpne väljendamaks seda, kui raske võib siin olla välistudengil ajutist tööd leida. Samas ma usun, et see oleks ülimalt kasulik minu jaoks mõnes USA ettevõttes digitaal- ja sotsiaalturundust natuke juurde õppida ning teostada. Nii et plaanid on nüüd mõneti muutunud ja kõik on lahtine.
Kes lähemalt tahab arutada - palun, arutame - mul just praegu see point, kus mitu pead on mitu pead, ja igasugune arutelu ning kaasa mõtlemine on teretulnud, et mida siis oma eluga edasi teha. :P Aga olge vahvad ja varsti räägime taas!
No comments:
Post a Comment