Imeline Boston, valentinipäev ja lõhkevad torud.

Jätkame hoogsalt! Laupäev möödus mul Bostonis, mis on nüüdsest minu lemmik linn Ameerika Ühendriikides. Ilmselt hakkab New Orleans selle tiitli nimel konkureerima, aga praegu võib küll seda öelda, sest mulle väga-väga meeldib see linn. Siinkohal tänaksin Erikut, kes mulle Bostoni vaatamisväärsuste raamatu kinkis, mis osutus väga kasulikuks. :)

Külastasin Quincy Marketit, kus maitsesin kõige ehedamat New Englandi clam chowderit (selline tummine merikarbihautis saiast kausi sees - pilt allpool), armsaid poode südalinnas, lisaks jalutasime momendiks Beacon Hilli ja Boston Common pargi piirkondades, nägin Massachusetts State House'i ära ning kiiresti ka John Hancock torni ning Copley platsi. Põhjus, miks kõike "korraks" ja "kiiresti" oli see, et kraade näitas oma -10 ja tuul oli meeletult tugev, mis oli üsna ebameeldiv kombinatsioon. Väljas väga jalutada ei andnud, aga andsin oma parima. Mu lemmik kohaks oligi Quincy Market, mis oli elav, täis söögikohtasid, inimesi, muusikat ja melu. Seega vinge. Siin hunnik pilte teile!

             

Väga armas koht oli ka kohvik nimega Thinking Cup suurepärase cappucinoga. Siiamaani parim kohvi elamus! Ning viimase vaatamisväärsusena külastasime Trinity kirikut, mis on sisuliselt olulisim kirik USA-s, asutatud 1733. aastal ning on igatepidi eriline ja tähtis. Tunnistan, et oli ilus ja võimas, aga muud silmatorkavat ma selle juures ei märganud. Siin mõned ülipõnevad kirikupildid eest ja seest ja külje pealt.

    

Õhtusööki üritasime otsida North End piirkonnast, et külastada mõnda itaalia pererestorani, kuna seal on palju tuntud kohti, aga kuna parkimist ei leidnud, siis jäi see katki. Lõpetasime hoopis ühes iiri pubis, mida iga nurga peal leida võis. Seal oli live muusika, iiri kohv, kõiksugused New England piirkonna signatuur-road jne. Pildil näha natuke esinejaid ja kahte rooga meie laual - minul siis New England lobster roll ehk homaarirull või midagi sinnakanti.

 

Bostonis asuvast Newbury koomiksipoest ostsin endale lõpuks plakati ka seinale. Tegemist siis lilledest pealuuga. :D Üsna raju värk. Näeb koos Kaareli saadetud valentini lillekimbuga (aitäh:) välja selline... PS. Küünlad on keelatud siinsetes ühikatubades, aga ma rebel nagu alati. Lille pealuu juba näitab seda, kui rebel eks ole. :D

 

Valentinipäevast siis ka natuke... Üsna rahulikult möödus, käisime söömas TGI Friday's, kus oli lihtsalt imeline burger. :D Jah, ma ilmselt juba amerikaniseerun veidi, aga valisin burgeri ja nautisin iga hetke sellest. Lisaks oli neil passion fruiti ja mango smuuti seal, nii et see restoran on praeguse seisuga mu top söögikoht siin, uskuge või mitte. Hiljem sõitsime autodega Horseneck randa ja jõime seal rõõmsalt valentinipäeva veini. :P

Esmaspäeval oli torude lõhkemise päev. Ehk kõik oli korras, minu tuba oli hundilaut nagu alati, millega olin juba harjuma hakanud, kui naasesin raamatukogust ning tuli välja, et Lucy, kelle tuba minu oma kohal on, oli akna nädalavahetuseks lahti jätnud ning selletõttu olid torud külmunud ja seejärel lõhkenud. Vett oli läbi lae minu tuppa ka jooksnud, tuletõrjealarm oli tööle läinud, kõik tossu täis ja muu möll. Praeguseks on alles jäänud vaid imelik hais - õnneks parandati kõik üsna kiiresti ära. Eile käisime ka kümnekesi kinos Deadpooli vaatamas. Väga fun film, minule igatahes meeldis. Päris palju roppusi, aga naljakaid roppusi, seega I approve. Eile tegin midagi mõeldamatut ja skaipisin tsikkidega raamatukogus. Ma ei tea, kui paljusid inimesi see häirida võis, aga mul oli ükskõik isegi. :D

Täna oli selline mõnus pikast nädalavahetusest taastumine - magasin pikalt, tegin tervisliku brunchi koos pokaali veiniga (don't judge me) ja käisin Targetis korraks. Seejärel loeng, raamatukogus istumine ning õhtusöögiks kanawrap ja marjasmuuti Tropical Smoothie kohvikus. Selline "elu on lill" tunne oli täna.

   

Aga võite vabalt mulle nüüd kirjutada ja nõu anda, kuidas vältida haigeks jäämist! Sest praeguse seisuga kurgus kõditab, pea kergelt valutab ja aevastan natuke liiga sageli. Küüslauk? Sidrun? Või lähen kohe hard-core ravimite peale üle? Ei taha hästi siin haigeks jääda, pärast läheb tõsisemaks ja siis maksan ennast päris vaeseks.

Üks tähelepanek ka sellest nädalavahetusest ja üleüldse siinsest olemisest... ameeriklased suhtuvad joomisesse ja alkoholisse nagu tõelisesse tabusse ning nüüd ma näen seda igal pool. Meil siin on näiteks dry campus ehk kuiv ülikoolilinnak, mis tähendab, et joomist üldse eriti ei tolereerita... no ma ei tea, mulle ei mahu pähe hästi. Mulle tundub, et see jube keelamine ja varjamine ongi asja siin üsna hulluks teinud, et inimesed joovad üle ega tea oma piire. Näiteks campus centeris on suur food court, kus on erinevad toidukohad ja üks üleüldine söögilaudadega ala... kõrval on UBar ehk campuse ainuke koht, kus saab õlut ja veini osta. Imelik on see, et sealt ostetud jookidega EI LASTA sul sealt baarist väljuda, ei lasta isegi seal üldalas istuda ja oma jooki tarbida. Sest mõni on alla 21-aastane... Et siis... mis mõttes? Igas restoranis võib-olla ju täiskasvanuid ja alaealisi, kus täiskasvanud ikkagi midagi nende nähes tarbivad. Siin on aga nii, et ei tohi mitte kuskil isegi nähtaval olla, nii jubedalt varjatakse. Minule mähe ei pahu, aga huvitav kohalik iseärasus.

Aga okei, mul raamatukogust tänaseks villand, nüüd koju ära. Peace out ja varsti kirjutan jälle!