On aeg kirjeldada eelmist nädalat, mis oli sama kirev ja meeleolukas kui eelnevad, ehk rohkemgi. Sain ju ikkagi aasta vanemaks! See 28-aastase asi tundub kuidagi hästi võõras praeguse seisuga, aga eks ma siin tasapisi harjun. Ma usun, et Eestis olles poleks see pooltki nii traumeeriv kui siin, hulga nooremate inimeste seas viibides. :D Aga no võtame ette selle vanainimese blogipostituse, kinnitage turvavööd!
8.02 - Järjekordne snow day ja Mongoolias süüakse kartulisalatit!
8.02 - Järjekordne snow day ja Mongoolias süüakse kartulisalatit!
Esmaspäev oli rahulik lumepäev, kuna kohalikud ameeriklased ei julgenud välja külma kätte minna jälle, seega kõik loengud jäeti ära ning kõik kohad olid kinni. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis sel päeval ma skaipisin sõbrannadega, õppisin hoolega raamatukogus (loe: scrollisin Facebookis) ja õhtul osalesin Mongoolia uue aasta vastuvõtmisel. Hiina uusaasta oli olnud päev varem, mille puhul ei viitsinud ma mitte midagi teha, kuna Superbowl oli hoopis põnevam sündmus. Aga kuna ma tunnen siin lausa kahte toredat Mongoolia tüdrukut nimega Enja ja Nami, siis mind kutsuti ühte Cedar Dell South majakesse õhtusöögile väikse seltskonnaga.
Tuli välja, et nad söövad identset kartulisalatit seal ning teevad imehäid lihapirukaid, mis meenutavad oma olemuselt hiinapäraseid pelmeenilaadseid asju, aga no... super maitsvad. Sõin oma 5-6 neid ja pool kilo kartulisalatit. Samuti sain proovida soolast riisipudiga piimateed, mis esmapilgul polnud midagi liiga isuäratavat, aga lõpuks jõin kaks topsi ära - täitsa huvitav maitseelamus. Õhtu jooksul muidugi pinnisin Mongoolia inimesi ka erinevate küsimustega Mongoolia kohta ning pärast guugeldasin hoolega. Minu jaoks oli tegelikult imelik, et on mõni riik maailmas, millest ma üldse midagi ei tea. Ja kui ei tea, tuleb teada saada!
Tuli välja, et nad söövad identset kartulisalatit seal ning teevad imehäid lihapirukaid, mis meenutavad oma olemuselt hiinapäraseid pelmeenilaadseid asju, aga no... super maitsvad. Sõin oma 5-6 neid ja pool kilo kartulisalatit. Samuti sain proovida soolast riisipudiga piimateed, mis esmapilgul polnud midagi liiga isuäratavat, aga lõpuks jõin kaks topsi ära - täitsa huvitav maitseelamus. Õhtu jooksul muidugi pinnisin Mongoolia inimesi ka erinevate küsimustega Mongoolia kohta ning pärast guugeldasin hoolega. Minu jaoks oli tegelikult imelik, et on mõni riik maailmas, millest ma üldse midagi ei tea. Ja kui ei tea, tuleb teada saada!
Mongoolia õhtu lõpetuseks käisime lumises Horseneck rannas tormimerd vaatamas ja külmetamas Franki, Sergey ja Naamiga. Sõit pidi olema 15-minutiline ja alguses oli idee majakasse minna, aga kuna rannale oli mingisugune stange ette pandud tabalukuga, siis see jäi ära. Tagasitulek venis pooletunniseks, sest me natuke eksisime ära ja keegi väga ei viitsinud keskenduda ka. Üldiselt pidi nii olema, et ükskõik mis teed mööda sõita, ikkagi peaks lõpuks ülikooli juurde jõudma ja nii ENAM-VÄHEM oligi. :)
Teisipäev oli asjalik koolipäev, kus loengute vahel sai raamatukogus pikalt istuda. Peab tunnistama, et täitsa koduseks on see koht muutumas, raamatukogu kohvikutädid juba tunnevad mind ja mind võib sealt peaaegu iga päev leida. Tore. :P Siin vahemärkusena pilt minu loengust Social Media Marketing, kus neiude-noormeeste osakaal on päris paigast ära, nagu ma üks eelmine kord juba mainisin, ja kus tüübid on väga gängstad. :D
Teisipäev oli ka pesu pesemise päev, kuid kuna pesumasinaid ning kuivateid on väga piiratud arv suure rahvahulga peale, siis see on päris omaette tegu, et mõnda masinat enda valdusesse saada. Sisuliselt istusin selles ühismajas, kus pesu pesta saab, kokku 2 tundi. Selle aja jooksul skaipisin, klõpsutasin pilte sellest ühisruumist ning tegin läbi tuletõrjeõppuse.
Piltidelt võib näha, et ühisruumis on isegi piljardilaud, aga ma pole siiani näinud kedagi seda kordagi kasutamas.
10.02 - Peo närvikõdi
Kolmapäeva saab üsna lühidalt kokku võtta. Poeskäik, et osta kõik vajalik sünnipäevapeoks, mille ma korraldasin.... Jah, ma korraldasin sünnipäevapeo neljapäeva õhtul. :D Kõik teavad, et ma pole kunagi suur peokorraldaja olnud, aga mõtlesin, et peaks ikkagi oma uued sõbrad külla kutsuma. Tuleb välja, et 3 nädala jooksul olen suutnud endale ligi 40+ sõpra tekitada, Facebooki eventi kaudu kutsusin kuskil 35. Vahva, aga väike närv oli ka sees, sest ma ei kujutanud ette, kuidas need peod siin välja näevad ja kas me üldse mu majja ära mahume. Lootsin parimat ja no maja jäi alles. :D
11.02 - LIISU DAY ja muud möllud
Sünnipäev algas juba südaöösel, mil tulid esimesed õnnitlused: isegi säraküünal ja peomüts läbi Skype'i sai ära nähtud. :) Hommikul oli mul loeng ja kohe pärast seda grupitöö Marketing Research inimestega. Üsna edukalt läks isegi, sain üsna vähese vaevaga selle asja kaelast ära. :P Keskpäeval sõime lõunat ja jõime ka kohvi campus centeris Aino, Baptiste'i ja Juliette'iga, mis oli selline mõnus istumine. Seejärel läksin 25-dollarilisse ripsmehooldusesse sõbra Carlose auto abiga, kus tehti täitsa tubli töö. Mul suur osa ripsmeid olid juba lahingus langenud, seega seis oli kriitiline. Pärast seda korjas Sergey peale ja läksime maailma kõige mugavamate vooditega kinno õudukat nimega The Boy vaatama. Väga sobilik minu sünnipäeva jaoks, minu arvates. Jube kummaline õudukas ja siinkohal SPOILER ALERT....
... üliimelik, et see poisi "vaim" hoopis täiskasvanud karvane mees oli, kes seinte sees elab. :D Et no mida... Samas originaalne, pole ammu sellist lahendust näinud.
Aga pärast kino käisime veel sushit söömas, mis ideaalis pidi olema all-you-can-eat ehk konkreetse summa eest saadki sinna istuma ja sööma jääda, nii palju kui jaksad. Kahjuks oli mul vaja aga koju jõuda, kuna pidu pidi kuskil 8 ajal algama ning ma pidin maja lollikindlaks tegema, enne kui rahvas kohale vajub. Siin sushikohast kaks klõpsu... Sushist endast unustasin pilti teha :D Pole harjunud veel selle pideva dokumenteerimisega, luban ennast parandada.
11.02 - LIISU DAY ja muud möllud
Sünnipäev algas juba südaöösel, mil tulid esimesed õnnitlused: isegi säraküünal ja peomüts läbi Skype'i sai ära nähtud. :) Hommikul oli mul loeng ja kohe pärast seda grupitöö Marketing Research inimestega. Üsna edukalt läks isegi, sain üsna vähese vaevaga selle asja kaelast ära. :P Keskpäeval sõime lõunat ja jõime ka kohvi campus centeris Aino, Baptiste'i ja Juliette'iga, mis oli selline mõnus istumine. Seejärel läksin 25-dollarilisse ripsmehooldusesse sõbra Carlose auto abiga, kus tehti täitsa tubli töö. Mul suur osa ripsmeid olid juba lahingus langenud, seega seis oli kriitiline. Pärast seda korjas Sergey peale ja läksime maailma kõige mugavamate vooditega kinno õudukat nimega The Boy vaatama. Väga sobilik minu sünnipäeva jaoks, minu arvates. Jube kummaline õudukas ja siinkohal SPOILER ALERT....
... üliimelik, et see poisi "vaim" hoopis täiskasvanud karvane mees oli, kes seinte sees elab. :D Et no mida... Samas originaalne, pole ammu sellist lahendust näinud.
Aga pärast kino käisime veel sushit söömas, mis ideaalis pidi olema all-you-can-eat ehk konkreetse summa eest saadki sinna istuma ja sööma jääda, nii palju kui jaksad. Kahjuks oli mul vaja aga koju jõuda, kuna pidu pidi kuskil 8 ajal algama ning ma pidin maja lollikindlaks tegema, enne kui rahvas kohale vajub. Siin sushikohast kaks klõpsu... Sushist endast unustasin pilti teha :D Pole harjunud veel selle pideva dokumenteerimisega, luban ennast parandada.
Edasi siis läks peoks! Sisuliselt kõik, kes olid kutsutud, tulid kohale ja mitmeid inimesi veelgi, kes mind kuskilt teadsid ja keda ma ka nägupidi mäletasin. :D Mul oli varutud 5 liitrit valget pakiveini + 3 l punast, mida ma siis lahkesti jagasin, et olla tore võõrustaja. Õnneks kõigil olid oma joogid ka kaasas. Samuti pakkusin Dorito nachosid ja krõpse koos salsaga ning see oligi kogu mu pingutus selle peo nimel. Igaks juhuks olid olemas beer pongi topsid ja pallid, jenga ja kaardipakid, aga vaja oli lõpuks ainult selle va beer pongi asju, mis oli igati popp mäng taaskord.
Etteruttavalt saan öelda, et politseid ei tulnudki ega ka RA-sid ehk neid nö adminne/majavalvureid või kedaiganes. Kuigi musa oli põhjas, korralik kõlar oli laenatud ja inimesi oli terve maja ning selle esine pungil täis, nii et vaikne ilmselt ei olnud. :D Esimene pilt on peo algusest ja edasi oli juba neist hetkedest, kui mingi osa rahvast oli kohal.
Etteruttavalt saan öelda, et politseid ei tulnudki ega ka RA-sid ehk neid nö adminne/majavalvureid või kedaiganes. Kuigi musa oli põhjas, korralik kõlar oli laenatud ja inimesi oli terve maja ning selle esine pungil täis, nii et vaikne ilmselt ei olnud. :D Esimene pilt on peo algusest ja edasi oli juba neist hetkedest, kui mingi osa rahvast oli kohal.
Kuna mina pilte teha ei viitsinud ja ülejäänud inimesed pigem purjakil, siis pildid on tehtud India tüdruku Anusha telefoniga 5 minuti jooksul, seeg seltskond täpselt sama. Ehk siin on Anusha, Baptiste, Eduardo ning Sheena ja India kutid mu Marketing Research grupist. Mingi hetk kutsus mu põhicrew mind mu tuppa ja andsid mulle mu kingituse üle, mis olid 2 pudelit Riesling veini, mille kohta nad mäletasid, et oli mu lemmik. :) Väike laul ka ja nii.
Pidu läks hoogsalt edasi, kui ma järsku märkasin, et mu toa uks on kinni tõmmatud. Läksin kontrollima ning lukus. Segadus oli suur, kuna ma olin andnud võtmed Sergeyle hoiule, sest mul endal taskuid polnud ning ma ei saanud aru, kes siis sinna tuppa end lukustanud oli ning miks. Kui Eddie midagi hämas selle kohta, siis ma sain aru, et mingi sünninpäevanali toimumas ning jätsin asja rahule. Järsku kustusid tuled ning minu poole liikus küünaldega tort ja kõik laulsid sünnipäevalaulu. :) Filmiti ka. Fototõend tordist:
Super armas üllatus, ma olin väga rõõmus, et niiviisi vaeva nähti mu jaoks. :) Ehk siis ma pean siinseid inimesi ikka väga kalliks juba ning mulle tundub, et nad hindavad mind ka. :) Praegu ka naeratan, kui meenutan seda. Igatahes jeee! :)
Edasi läks pidu nii, nagu iga korralik pidu minema peab - inimesed jäid hästi purju, tehti igasugu lollust ja nalja, mõned noored leidsid üksteist ning löödi ka natuke tantsu. Kuigi ma kirjutasin Facebooki eventi lehele, et kingitusi pole vaja, mõned siiski tõid - väga palju sain veini, šampanjat ja muud alkohoolset, aga ka mageveepärlid Indiast, Marc Jacobsi huulepulga, šokolaadi, märkmikukomplekti, kalendri jms. Siin väike väljavõte:
Nii et kokkuvõtlikult super äge sünnipäev! Ma jäin hästi rahule ja kuulsin kõigilt teistelt ka, et lahe pidu oli. :) Lisaks, midagi ära ei lõhutud, kuhugi ei oksendatud, midagi polnud kadunud ja ma ise ka imestasin, et nii ladusalt kuidagi. Muidugi igatsesin sünnipäeva jooksul perekonda ja kalleid sõpru kodus, aga paljud helistasid-kirjutasid ja juba see oli vahva. :)
12.02 - Vedelikud on olulised
Nagu arvata oli, siis reede oli vaikne... :P Kui ma umbes lõuna ajal silma lahti tegin, siis alustasin kohe maja koristamist, sest kuigi ma seda peo lõppedes natuke tegin, siis kõike ikka ei jõudnud. Seega sain 2-3 korda põrandaid pesta ja kõvasti taarat välja viia. Suurt pohmelli polnudki, kuna olin õhtu jooksul vaid veini joonud, aga väsimus oli ikka peal ja vett tuli palju juua, et energia tagasi tuleks. Paljud kurtsid Whatsapi ühischätis, kui halb neil oli ja see oli sisuliselt muusika mu kõrvadele, sest tähendas, et pidu oli edukas. Mõnel õnnetul olid hommikul isegi loengud, nii et neile tundsin tegelikult ka kaasa.
Järgmine päev sai veedetud Bostonis, aga selles kirjutan järgmises postituses, kuna praegune on juba megapikk. Loodetavasti keegi jõuab siia välja ka. ;) Kallistan ja igatsen!
No comments:
Post a Comment