No nõndaks, käesolev on blogipostitus 1/3 üle-eelmise nädalalõpu kohta ehk siis esimene osa kolmest blogist, mida nüüd järele kirjutan. 2/3 eelmise nädala ja 3/3 jooksva nädala kohta on samuti tulemas kohe-kohe. Kuna ma olen viimasel ajal väga laisk olnud blogi kirjutamisega, siis siirad vabandused minu poolt. Hetkel pesen oma pesu ja on natuke aega, et võtta kogu asi päev-päeva kaupa ette - loodame parimat. :D
28.01 - Janune neljapäev Slaintes
Neljapäeval oli mul hommikune loeng ning päevane shoppamine sõbrannadega. Seejärel aga meie esimene õige janune kolledži-neljapäev, mil otsustasime oma pundiga (Baptiste, Ana, Aino ja Juliette) minna kohalikku iiripärasesse baarilaadsesse asutusse New Bedfordi linnas nimega Slainte, mis on umbes 15-minutise autosõidu kaugusel. Minu 2 majakaaslast Nicole ja Kayli olid ka seal tol õhtul, aga mitte just kõige reageerimisvõimelisemad. Uberiga oli minek ja peab tunnistama, et ootused üsna kõrged, kuna pidavat olema asjalik DJ-ga üritus ja kõik olid sinna minemas. Tegelikkuses aga jubedalt rahvast täis baar, muusika pigem mittemidagiütlev, ruumi tantsimiseks ega istumiseks polnud, lihtsalt seisa seal ja ole, ning baariletini jõudmine praktiliselt võimatu või siis vähemasti väga ajakulukas. Nägin seal päris õudseid outfitte, palju paljaid kõhtusid ja nilbeid dekolteesid. No ma ei tea :D Samas ma olin aga põnevil, sest kultuuriliselt huvitav see kõik kokku.
Mingi hetk sai meil sellest aga villand ja läksime üle tee ühte teise baari, mis oli peaaegu et täiesti inimtühi. Mõnus mojito ja jukeboxiga möllamine = täitsa vahva lõpuks. Üks minu kursakaaslane ühest loengust Greg ühines meiega mingi hetk ning viis minu ja Aino koju ka lõpuks ehk kuskil 1-2 ajal. Teised läksid nn party bus'i ehk peobussiga, millega sõitmine olevat olnud omaette kultuurišokk. Buss oli nagu ratastel ööklubi, kus pandi pidu edasi. Mercedes, väike blond neiu, kes meile lennujaamas vastas oli käinud, oli seal korralikku show-d teinud ehk siis sületantsu mingile tüübile. Lisaks said bussist väljudes üksteise peale väga pahaseks 2 teist neiut, kes lõpuks üksteisega kaklema hakkasid. Ühesõnaga huvitav. :D Pilt siis mu kahest majakaaslasest, Anast, Ainost ja minust, mille peo fotograaf tegi.
Mingi hetk sai meil sellest aga villand ja läksime üle tee ühte teise baari, mis oli peaaegu et täiesti inimtühi. Mõnus mojito ja jukeboxiga möllamine = täitsa vahva lõpuks. Üks minu kursakaaslane ühest loengust Greg ühines meiega mingi hetk ning viis minu ja Aino koju ka lõpuks ehk kuskil 1-2 ajal. Teised läksid nn party bus'i ehk peobussiga, millega sõitmine olevat olnud omaette kultuurišokk. Buss oli nagu ratastel ööklubi, kus pandi pidu edasi. Mercedes, väike blond neiu, kes meile lennujaamas vastas oli käinud, oli seal korralikku show-d teinud ehk siis sületantsu mingile tüübile. Lisaks said bussist väljudes üksteise peale väga pahaseks 2 teist neiut, kes lõpuks üksteisega kaklema hakkasid. Ühesõnaga huvitav. :D Pilt siis mu kahest majakaaslasest, Anast, Ainost ja minust, mille peo fotograaf tegi.
Minu loenguvaba reede algas väga asjalikult - katsetasin sellise trenni nagu power yoga ära, mis sisuliselt oli hästi kiire jooga. Not my cup of tea, sest mulle tundus, et ma ei jõua liigutusi ja asendeid piisavalt korralikult ära teha. Tundub, et mulle meeldib selline pikemalt venitamine rohkem. Seejärel läksime Ainoga Corsair's Cafe'sse ehk piraatide kohvikusse ja bussiga postkontorisse, et rahvusvahelisi marke osta.
Õhtul toimus ühine kokkamine ja õhtustamine Aino korteris majas Ivy, mis oli väga vahva. Mingisugused kartulikroketi asjad, grillkana ja värske avokaado-sibula-tomatisalat juures + hea vein. Väga mõnna algus üsna pikale ja meeleolukale õhtule üleüldiselt. Mingi hetk ilmusid Aino korterikaaslased välja: Sam ja Sam, sellised vallatud Ameerika neiud. Nendega hakkasime päris ägedat lauamängu mängima nimega Cards Against Humanity. Nalja sai väga palju, mingi hetk võtsid need neiud oma piibud ka välja, nii et terve korter tossu täis, aga no nii see käib siin. Edasi oli meid kutsutud Hickory majja mu sõbranna Clara poolt, kus saime tuttavaks eelmisel aastal siia tulnud rahvusvaheliste tudengite ja nende sõpradega, nii et seltskond suurenes eksponentsiaalselt. Ühikakorter nägi välja nagu ööklubi: peotulede, korraliku muusikasüsteemi ning punastes topsides jookidega. Sealgi mängisime kaardimänge, aga jutustasime niisama ka. Siis kuskil 11 ajal hakkas Sergey meid oma autoga enda juurde car-poolima, kus toimus õhtu main event ehk Sergey majakaaslase Shamazi (tore kutt Pakistanist) sünnipäeva järelpidamine. Maja oli rahvast pilgeni täis ja pidu oli päris vinge. Kõigil läks lappama see õhtu, ütleme nii - peole tuli politsei, inimestel oli paha, vajuti ära igale poole ja muud toredat. Nii nagu üks kolledži pidu olema peab. :D
30.01 - Kreppide (loe: pannkookide) laupäev
Järgmisel hommikul olid kõik meie Whatsapi grupivestluses mures üksteise pärast, et kas kõik jõudsid tervelt koju, kui kehv kellelgi olla on jne. Nunnu. Ma ise ärkasin kuskil 2-3 ajal alles ja polnud midagi nii hullu selleks hetkeks enam. Õhtupoolikul kogunesime kõik Ivy-sse Juliette'i korterisse ja sõime prantslaste tehtud kreppe Nutella ja banaanidega. No suuuuuurepärane, nad ikka oskavad neid teha - õhulised ja imehead. Neid aga ei tohtinud pannkookideks nimetada, vaid kreppideks ainult. :D Lisaks vaatasime ära filmi The Interview, mis oli rumalalt naljakas, aga no miks mitte.
Kuulsime aga päris jubedaid uudiseid sel nädalavahetusel - Hickory majas oli keegi noor kutt narko üledoosi ära surnud, ehk siis kogemata üleannustanud. See on vist esmakordne siin campuses, seega kõik olid šokis ja paanikas ning igasugune turva siin kohe kahekordistus, mis on õige ka. Lisaks oli kohe järgmine või ülejärgmine päev veel üks sarnane situatsioon, mis aga lõppes õnnelikumalt. Ei oska seisukohta võtta - kanepit tarvitatakse küll laialdaselt siin, mis on ka suhteliselt seaduslik juba, aga tugevamate narkootikumide kohta pole ma palju kuulnud enne neid juhtumeid. Kahju, et nii, aga New Bedfordi linna kohta ma tean seda, et neil on päris tõsine heroiini probleem. Kunagi oli see linn ja piirkond väga jõukas vaalapüügi tõttu just, aga mingi hetk karmistati neid seadusi ja pandi piirangud peale, mistõttu piirkond järsku vaesus. Ja sellest siis ka narkootikumide tarvitajate ja teiste eluheidikute arvu suurenemine.
Aga igatahes, sel õhtul kutsusid Sergey maja elanikud Enja (Mongoolia tüdruk), Frank (kohalik Ameerika tüüp), Shamaz (Pakistani kutt) ja Sergey ise mind veel korra nende juurde teed jooma ja õhupüssist õllepurke laskma. Nad elavad täpselt järve ääres ja neil on väga kena veranda, kus nad saavad siis igasugu lollusi teha ja nii nad ka teevad. :D Igal juhul meeldejääv õhtu!
31.01. Leonardo DiCaprio ja kinovoodid
Pühapäev möödus õndsa taastumise tähe all. Sai skaibitud, Walmartis shopatud, Chipotles söödud ja seejärel läksime esimest korda AMC kinno Dartmouthi kaubamajas. Kino ise oli väike, aga ooo, mis istmed seal kinosaalides on! Ma kahjuks pilti unustasin teha, aga järgmine kord kindlasti teen - Nelel on hea pilt olemas sellest nähtusest täitsa. Ehk siis istmed sai sisuliselt voodiks alla lasta ja need olid lihtsalt imeliiiseeelt pehmed. Filmiks oli auhindadega pärjatud The Revenant, peaosas Leonardo DiCaprioga. Väga vägivaldne kahe ja poole tunnine film, selline verdtarretavat laadi. Kuid soovitan vaatama minna ikka! Hiljem sai veel teed joodud sõpsudega, nii et mõnus lõpp nädalale.
Järg jutule juba homme, püsige lainel. ;)
No comments:
Post a Comment