On taas aeg möödunud peaaegu kahest nädalast veidi heietada. Vabandust, et nii pikalt läks jälle, aga ma pean reaalselt hoogu võtma, et neid romaane siin valmis kirjutada. :D
Aga olgu... eredaid hetki siis... Mängisin päris mitmel korral tennist! Käisime Tareki, Phuci, Franki ja Sergeyga mängimas, siis uuesti paar korda Sergeyga, et mind veel eraldi õpetada. Ma küll kunagi mängisin tublisti squashi, aga tennis on ikka hoopis teine tera. Mu tehnika oli täiesti mööda, kogu aeg peksin seda palli ega osanud hästi sihtida. Nüüd võib öelda, et näha on arengut. Ma loodan, et kui Eestisse naasen, siis Siki viitsib mind edasi õpetada, sest mäng mulle väga meeldib ja see on täpselt selline sportlik tegevus, mis on minu jaoks huvitav ja mida tehes ma ei tunne, et ma väsinud oleks või raske on.
Ning jah, see nägu ning poosid on meelega! Igaks juhuks pean ära mainima, kuna te pole mind ju ammu näinud, äkki olengi nüüd sellise näoilme ja poosidega kogu aeg. :D Vahepeal oli mul ka mitu intervjuud... telefoniintervjuu organisatsiooniga The Trustees, kuid nad pakkusid kahjuks ainult tasustamata kohta, nagu oli ka eelmise telefoniintervjuuga. Need telefonikõned on minu jaoks päris korralikud väljakutsed, sest vaatamata inglise keele valdamisele tunnen ma ennast ikka vahel ebakindlalt ja eriti telefoni teel ning võõrastega rääkides. Nii et väga hea praktika nii või naa.
Üle-eelmine esmaspäev sain Iraani tüdruku Tenaga kohvitatud, tegime paar Skype'i perega ja eelkõige Jossuga, sest tal oli inglise keele suuline test. Tol kolmapäeval sõitsime Sergeyga Newporti avastamas, mis on Rhode Islandi osariigis üks ilus mereäärne linnake. Tõeliselt kaunis oli Cliff Walk ehk kaljul kõndimine. Sai päris mitu head klõpsu seal tehtud!
Newportis olles külastasime International Tennis Hall of Fame'i, millest me eriti hästi aru ei saanud, mis see oli, aga üks pilt sai sellest igatahes tehtud. Lõunat sõime pubis The White Horse Tavern, mis on üks Ameerika vanimaid pubisid, mis ikka veel töötab (alates 1673), ja õhtustasime Red Parrot restoranis. Nii et valge hobune ja punane papagoi - üdini looma temaatika mingil põhjusel. :P Õhtu lõpuks proovisime belgia vahvleid pulga otsas. Ameeriklastel mingisugune hullus igasuguse toidu pulga otsa pistmisega.
Newport on väga-väga ilus linnakene kaunite mõisate ja pika ajalooga. Nii palju, kui olin sellest enne kuulnud, on ta jõukate valgete inimeste kant, kus kuritegevus on madal ja elu igati hea. Seega igati õnnestunud päevareis ja lähen sinna kindlasti mingi hetk uuesti suvitama. :)
Dartmouthi elust siis nii palju, et mingi õhtu tegime sangriasid siin, korraldasime filmiõhtuid, vaatasime jalka meistrivõistluste finaali, tegime grilli ja lõket, ning vahepeal sai lihtsalt päikese käes lebotatud, sest ilmad on pilvitud ja kuumad... Päris mõnus elu oli siin, oodates oma saatust. Aaa, Sergey ostis minu julgustusel Prototype 2 ja Resident Evil 5 Xbox mängud jee! Nii et paar õhtut oleme nüüd mängurid ka olnud. Liisu the gamer :D
Lisaks oleme käinud Acushnetis jäätise ja Sergey e-sigareti vedeliku järel, aga ka Fall Riveris kohvitamas, New Bedfordis gurmeepoes süüa ostmas ja niisama mere ääres ning pargis jalutamas.
Üle-eelmine pühapäev külastasime Aasia restorani Azuma, kus on jälle söö-nii-palju-kui-vähegi-sisse-mahub poliitika, ehk siis 20 dollarit ja all you can eat. Vinge tule- ja nugadeshow toimus ning kogu toit valmistati meie silme ees.
Eelroaks sõime sushit ja pärast siis hiina hibashit. Muidugi üks asi on autentne hiina köök, hoopis teine asi on ameerika-hiina toit, millel pole tihti palju ühist päris hiina toiduga. Aga maitsev oli siiski!
Muust maailmast... New Bedfordis on põnev koht nimega Fort Taber, mis on mereäärne väike kindlus, ehitatud Teise Maailmasõja aegu. Keegi seda muidugi kunagi ei rünnanud, nii et sinnapaika ta jäi, aga kena on ikka oma väikese mälestusmärgi ja muuliga.
Üle-eelmine reede õhtu kokkasime Tareki, Sheena ja Sergeyga Taiwani-Hiina kuti Eddie juures, kes õpetas suhkruglasuuriga kirsstomateid nautima. Väga head magusad olid, üllatavalt mõnus suupiste.
Aga-aga-aga vahepeal olulisemat juttu ka... Mõni aeg tagasi sain siis veel ühe telefoniintervjuu skooritud, seekord tehnoloogia startupiga, millel nimeks Sense. See toimus siis eelmisel esmaspäeval, millele järgnes kohe kutse live-intervjuule Bostonis kolmapäeval. Samuti sain kutse teha online oskuste ja iseloomuomaduste test ühelt teiselt ettevõttelt. See vist ka õnnestus, aga tagasisidet pole saanud.
Igatahes... nädal tagasi oli siis suur ja tähtis intervjuu Bostonis, täpsemalt Cambridge'i äärelinnas. Cambridge on super ilus ja taaskord pigem rikas piirkond Bostoni lähistel, kus on palju Cambridge'i ülikooli hooneid, ühiselamuid, startup ettevõtteid, tehnoloogia inkubaatoreid ja noort ning vahvat rahvast üldiselt. Kontor oli veidi kaoses väike kollane maja ning mind intervjueerisid Charlie (operatsioonide juht) ja Rhoda (turunduse juht). Vestluse osa tundus väga hästi minevat, intervjuu lõpus anti mulle üks tekstiülesanne (selline customer support laadne) ja hiljem saadeti järgi Exceli ülesanne, mis oli ikka korralik pähkel.
Enne tagasisõitu ostsime mullidega teed ühest Hiina teepoest. Niiiiiiiii hea tee!!! Teemaniakk minus tõstis jälle pead!
Üks oluline elamus veel eelmisest nädalast - käisin esimest korda IKEA-s! Sisuliselt mitte midagi ei ostnud, sõime kuulsaid hakklihapalle, aga lahe oli ikka! :D Pühapäeva õhtul käisime Horseneck rannas, mängisime kaarte, jõime veini ja sõime juustu udu sees. Jah, UDU sees, sest superilus suveilm muutus 10 minutiga novembrikuu ilmaks. Kogemus omaette.
Lisaks käisime esmaspäeval Memorial Day suurte allahindluste raames Wrentham premium shopping külakeses ja sealt ma ostsin endale uue ALDO rahakoti ja ühe Armani pluusi. Supersoodsa hinnaga mõlemad asjad, seega väga rahul olen! Wrentham esindas kuidagi väga seda ameerikalikku kultuuri ja eluolu, millega isegi olen harjuma hakanud vaikselt... Mugavus ja kättesaadavus, kõik on kena, aga võlts, tohutu tarbimine ja asjad-asjad-asjad. Hästi teistmoodi suhtumine, aga ma tegelikult tajun, et eestlased on samas suunas liikumas.
Ja mis siis sai sellest intervjuust? Ootasin kuni tänase päevani, et saada teada, kas jään siia tööle lõpuks või mitte. Antud Exceli ülesandega ma nii perfektselt just hakkama ei saanud, vähemalt enda arvates... Lisaks käis see Rhoda minu kolm soovitajat veel läbi ning kogu see jant võeti ikka põhjalikult ette. Mul oli pigem tunne, et ma ilmselt ei saa seda positsiooni. Aga tuli välja, et sain!!! :) JUHEIII!
Nii et lähemalt tööst... www.sense.com on veebileht, tegemist on tehnoloogia startupiga, mis toodab koduseid energiamonitore. Otsisid digitaalturunduse analüütikut ja näed, leidsid. :D Palk on väga korralik (2 korda suurem, kui ma viimati Eestis teenisin) ja inimesed tunduvad toredad. Töö ise saab olema üks suur väljakutse, aga no selleks ma siia jäingi - et ennast arendada, proovile panna ja USA-s nii õppimis- kui ka töökogemuse saada. Nüüd ma pean leidma Cambridge'i kandis endale uue kodu ja 21. juuni hommikul on tööle minek. Tegemist siis ajutise co-op töökohaga, mis kestab jaanuari keskpaigani. Puhkust saab ka, umbes 1-2 nädalat. Aga selleks, et mu tööleasumine käesoleva viisa raames saaks kinnitatud ja legaalne, pean ma korraliku kadalipu läbima ehk igasugu avaldused, allkirjad ja dokumendid. Väga tüütu, aga juba homme on kohtumine rahvusvaheliste õpingute kontoriga, kes peaks selle asja mul korda ajama. Loodan parimat!
Ja miks sellega kiire on? Sellepärast, et me planeerisime Sergeyga Kanadas asuvat Montreali linna külastada ning oleme seda juba 2 nädalat edasi lükanud, lootuses, et ma saan ikkagi töökoha. Praeguse seisuga on meil bookitud Airbnb korter neljapäevaks, nii et ma väga loodan, et kogu viisajant saab selleks ajaks aetud. Point selles, et ma ei tohi riigist lahkuda enne, kui mu viisa on pikendatud, sest ametlikult sai viisa läbi juba 11. mail - sellele lisandus 30-päevane grace period lihtsalt. Keeruline lugu ühesõnaga, aga hoidke mulle pöialt! Ja nagu me kõik teame - kui Trump saab presidendiks novembris, siis peavad kõik normaalsed Ameerikas elavad inimesed nagunii Kanadasse kolima. Parem juba praegu üle vaadata see koht. :D
Muide, sain ka vahepeal ühe Eesti intervjuu, kuna hakkasin ka koju kandideerima paari kohta. Ernst & Young turunduskoordinaatori positsiooni teemadel jutustan ma kolmapäeva hommikul kell 6 Skype's (Eesti ajas kell 1 päeval siis). Kuigi mul nüüd töökoht olemas, ma arvan, et tasub intervjuul osaleda ikka - hea intervjuu praktika ja äkki on nad nõus, et ma jaanuarist alustaks haha!
Aga olgu, jutt sai eriti pikk jälle, kõikidest väikestest juhtumistest ei jõudnud kahjuks rääkida, aga eks jutustan eraldi teiega ja küll siis meelde tuleb igasugu lugusid. Hoiame ühendust ja SKAIBIMEEE! Kirjutage mulle ja lepime kokku :) Tsaukiiii!
