Võtan ennast taas kokku, et teile natuke Kanada reisist jutustada ja update anda hetkeolukorrast. Kaks nädalat tagasi asusime siis Kanada piiri poole teele Dartmouthist. Liikusime läbi New Hampshire'i ja Vermonti osariikide ning ma olin muidugi meie teekonna osaliselt ette ära kaardistanud, et me ikka näeks kõikvõimalikke kohti tee peal ja tee läheduses. Vaba aega oli liiga palju, no mis sa teed :D
Esimene peatus oli New Hampshire'is nö kaetud silla juures, mis on selle osariigi üks iseärasusi, mille poolest seda piirkonda teatakse. Sisuliselt lihtsalt sild, millel katus peal. Aga väga ilus asukoht ja sai kõvasti pildistatud.
Teine peatus oli Vermontis, turismitalus nimega Sugarbush Farm. See on Vermontis üsna tuntud n-ö vaatamisväärsus, kus saab hääd juustu ja muid talutooteid maitsta, ilusatel radadel jalutada-matkata ning ennast harida vahtrasiirupi valmistamise osas. Nagu Kanada, on ka Vermont tuntud oma vahtrasiirupi poolest. Üldse oli kogu see piirkond väga looduskaunis ning päeva lõpuks oli reaalne värske õhu mürgitus.
Vermonti osariigis külastasime ka Montpelier'i linnakest, mis oli selline naljakas koht, mida ei oska hästi kirjeldada. Osaliselt maakoht, teiselt poolt tundusid inimesed veidi snoobid. Aga täitsa huvitav ära käia vähemalt.
Piiri ületamine oli mõnus kogemus, kuna maapiiri pidi tulles ei pea eestlased isegi mingit online ankeeti täitma, et Kanadasse siseneda, vaid lihtsalt lähed kohale, näitad passi ette, räägid selle tolliametnikuga paar minutit ning juba oledki Kanadas! Võttis kokku 5 minutit. Roadtrip ise läks ka päris kiiresti, Dartmouthist Montreali oli kuskil 7 h sõitu, mis meiesuguste kogenud roadtrippijate jaoks polnud mitte midagi.
Montrealis ööbisime Airbnb kaudu renditud stuudio-korteris, mis oli hästi armas, puhas ja tõepoolest kõigi mugavustega. Ülisoodsa hinnaga ka! Esimesel päeval pärast saabumist jalutasime korralikult linna peal - kokkuvõtlikult öeldes on Montreal väga kena kerge prantslasliku hõnguga, aga pigem ameerikapärane suurlinn.
Montrealis ööbisime Airbnb kaudu renditud stuudio-korteris, mis oli hästi armas, puhas ja tõepoolest kõigi mugavustega. Ülisoodsa hinnaga ka! Esimesel päeval pärast saabumist jalutasime korralikult linna peal - kokkuvõtlikult öeldes on Montreal väga kena kerge prantslasliku hõnguga, aga pigem ameerikapärane suurlinn.
Viimasel pildil on hingeõhu alkoholisisalduse mõõtmise masin, mis asus ühes kaubamajas. Täiesti lampi, aga no miks mitte, Eestis võiks ka keskustes olla, ehk oleks vähem roolijoodikuid. Ligi pool päeva laupäevast veetsime peaaegu täielikult Montreali botaanikaaias ning olümpiaküla läheduses ringi jalutades. Võtsime viimast päikeselisest ilmast, sest ilmateade ennustas, et pühapäev ja esmaspäev saavad olema pigem vihmased. Alustasime eriti rõvedast putukanäitusest, kust ma külmavärinatega pärast viite minutit põgenesin. Kõik muu oli väga ilus, erinevad temaatikaaiad ning muud vaatamisväärset.
Õhtul käisime Mount Royali mäetipus, kust avanes imekena vaade kogu linnale. Teisel pool mäge asus St. Joseph'i oratoorium, mille juures päris palju rahvast niisama chillis, et päikeseloojangut nautida. Hüppasime oratooriumisse sisse ka korra ja peab ütlema, et Montrealis on ikka päris ilusad kirikud/kabelid/oratooriumid. Mitte et ma teaks, mis asjad oratooriumid on... :D
Viiendal ehk pühapäeval tähistasime väikestviisi oma ühte viiendat tähtpäeva - selleks puhuks läksime Jean-Taloni turule lillede järele ning õhtul veinibaari einestama-veinitama.
Päeval külastasime Montreali ajaloo- ja arheoloogiamuuseumit, mis oli ikka väga vägev. Üks parimaid muuseume, kus ma üldse käinud olen, kindlasti soovitan! Igati interaktiivne, enamik väljapanekuid oli väga põnevalt esitatud ja ajalugu ise oli samuti huvitav. Mingi veidi lambikas hobusenäitus oli ka, nii et seetõttu need obesepildid...
Pühapäeva õhtul jalutasime ennast kergemaks n-ö spektaaklite kvartalis (Quartier des Spectacles), kus iga nurga peal oli lahe valgusshow. Ja vihm meid ei hirmutanud!
Esmaspäeva hommikul läksid otsustuskindlad turistid enne Quebec City-sse sõitu veel Notre Dame'i katedraali kaema, sest tahtsime selle seestpoolt ka ära näha (väljast nägime juba esimesel päeval), võtku, mis võtab. Tulemus oli meie pingutust väärt, sest katedraal oli lihtsalt imeline.
Otse katedraalist asusime teele Quebec City poole, mis oli kuskil kahe ja poole tunnise autosõidu kaugusel. Quebec Citys ööbisime ühes kesklinna hipstermajas, meil oli läbi Airbnb leitud suur tuba. Oma host-i lõpuks ei kohanudki, aga kõik muu oli väga chill ja maja ägedalt kujundatud.
Quebec on siis n-ö prantslaste Kanada pealinn, kus kõik räägivad enamjaolt prantsuse keelt. Õnneks aga saime igal pool hakkama oma inglise keelega. Vanalinn oli hästi ilus, selline euroopalik ning keskaegne. Sai palju ringi jalutatud ja nägime kõik peamised vaatamisväärsused ära.
Quebec City't külastades soovitatakse ära käia lähedalasuva suure Montmorency kose juures, mida meie kui tublid turistid ka tegime. Võimsad vaated ja kaunis loodus oleksid märksõnad siis.
Quebecis saime ainult ühe ööpäeva oldud ja teisipäeva pärastlõunal alustasime tagasisõitu. Ma olin natuke mures USA piiri ületamise osas, kuna ma ei olnudki kindel, kas ISSC kontorist saadud uus dokument on vinks-vonks ja kas ma ikka saan sellega probleemideta riiki tagasi. Nad olid seal mingisuguse info sassi ajanud ning minu staatus n-ö külalisena oli muutunud in-aktiivseks. Seda poleks tegelikult tohtinud juhtuda, aga nad ei teadnud mingeid asju ja alles päev enne mu Kanada reisi jagasid matsu enam-vähem välja.
Tagavara variandina oleksin oma ESTA-ga ka sisse saanud, mis kehtib detsembrini, aga põhipoint oli just registreerida see dokument, et kõik oleks legaalne. Õnneks midagi jubedat ei juhtunud, meilt küsiti seal üht-teist, kutsuti piiripunkti saali sisse, küsiti veel, vaadati dokumente ja 15 minutit hiljem saime juba minema. Juhei!
Tagasi sõites valisime seekord Maine'i osariigi, et see ka siis ära näha. Väga-väga roheline ja veidi maakas osariik, aga Portland, mis on pealinnaks, oli päris armas. Naljakal kombel on seal hästi palju emosid ja lisaks on see statistika kohaselt Ameerika kõige "valgem" linn ehk siis kuskil 93% inimestest on valgenahalised. Tee peal nägime linna nimega Moskva ka, nii et tuli peatus teha. :P
Lõppu siia fotokollaaž Sergey reaktsioonidest minu söögi-joogi pildistamise peale Kanadas:
Quebec on siis n-ö prantslaste Kanada pealinn, kus kõik räägivad enamjaolt prantsuse keelt. Õnneks aga saime igal pool hakkama oma inglise keelega. Vanalinn oli hästi ilus, selline euroopalik ning keskaegne. Sai palju ringi jalutatud ja nägime kõik peamised vaatamisväärsused ära.
Quebec City't külastades soovitatakse ära käia lähedalasuva suure Montmorency kose juures, mida meie kui tublid turistid ka tegime. Võimsad vaated ja kaunis loodus oleksid märksõnad siis.
Quebecis saime ainult ühe ööpäeva oldud ja teisipäeva pärastlõunal alustasime tagasisõitu. Ma olin natuke mures USA piiri ületamise osas, kuna ma ei olnudki kindel, kas ISSC kontorist saadud uus dokument on vinks-vonks ja kas ma ikka saan sellega probleemideta riiki tagasi. Nad olid seal mingisuguse info sassi ajanud ning minu staatus n-ö külalisena oli muutunud in-aktiivseks. Seda poleks tegelikult tohtinud juhtuda, aga nad ei teadnud mingeid asju ja alles päev enne mu Kanada reisi jagasid matsu enam-vähem välja.
Tagavara variandina oleksin oma ESTA-ga ka sisse saanud, mis kehtib detsembrini, aga põhipoint oli just registreerida see dokument, et kõik oleks legaalne. Õnneks midagi jubedat ei juhtunud, meilt küsiti seal üht-teist, kutsuti piiripunkti saali sisse, küsiti veel, vaadati dokumente ja 15 minutit hiljem saime juba minema. Juhei!
Tagasi sõites valisime seekord Maine'i osariigi, et see ka siis ära näha. Väga-väga roheline ja veidi maakas osariik, aga Portland, mis on pealinnaks, oli päris armas. Naljakal kombel on seal hästi palju emosid ja lisaks on see statistika kohaselt Ameerika kõige "valgem" linn ehk siis kuskil 93% inimestest on valgenahalised. Tee peal nägime linna nimega Moskva ka, nii et tuli peatus teha. :P
Lõppu siia fotokollaaž Sergey reaktsioonidest minu söögi-joogi pildistamise peale Kanadas:
Okei, aga aitab Kanada jutust küll. Kokkuvõtlikult oli väga vinge ja mul super hea meel, et mul oli võimalus ära käia seal. Loodetavasti tekib moment, et Toronto ka ära näha. :)
Tagasi Dartmouthis olles vaatasime ISSC kontori inimestega uuesti mu viisapaberid üle, et kõik oleks korrektne ja seejärel alustasin laialdasi korteriotsinguid, et reaalselt saaks kuskil Cambridge'is või Bostonis elada ka, kui ma seal töötan. Veits oluline punkt. Sellega tegelesin intensiivselt mitu päeva eelmine nädal ja see nädal, aga mingil põhjusel ei saanud ühtegi positiivset vastust ega peaaegu üldse mingit tagasisidet. Päris paanika tuli peale eelmise nädala lõpuks, aga nüüd on juba lootust. Reedel ehk 24. juunil lähen kahte korterit vaatama ning ehk emma-kumma osas jõuan kokkuleppele.
Muidu oli aga eelmise nädala lõpp kodune - sai kokatud, kohvi keedetud uue moka-poti ja piimavahustajaga ning isegi jalgpalli vaadatud. Laupäeval poodlesime gurmee-toidupoes jälle, kus olid needsamad tasuta näidised ning lihtsalt suurepärane valik head ja paremat.
Ning jah, panin meelega Sergey võlts-naeratuse pildi siia, sest see on naljakaaaas, ning Sergey, kui sa seda Google Translate'iga praegu loed, siis tea, et ma ei võta seda maha, muhahahahha! :D Aga jah muidugi ka kohvitasime Providence'is, sõime, külastasime ühte armsat teepoodi ning shoppasime Providence Place'is, sest mul oli vaja mugavaid JA ilusaid jalanõusid suveks, milles pole auku kannas, ning millega saab pikemaid vahemaid läbida. Päevakreemi oli ka vaja. Siin mu saak:
Ning hurraa, olemegi jõudnud tänasesse päeva. Täna ma natuke paanitsesin, sest mul polnud jätkuvalt kindlat arusaama, kus ma teisipäeval ja üldse järgmine nädal Cambridge'is ööbin, aga suutsin selle Couchsurfing.com abiga enam-vähem ära lahendada. Ehk siis väga loodan, et leian kiiresti korteri ega pea enam võhivõõraste juures ööbima või veel hullem, hosteli eest maksma. Kuna Liisul on täielik pankrott silmapiiril terendamas juba, siis see tõesti halvim variant.
Mõnusaid uudiseid sain täna muidu ka - Kristina, mu kunagine tantsusõbranna Pärnust, kolib mu korterisse sisse juba nädala pärast, jee! Ehk mul jälle uus üüriline, mille üle super hea meel. Loodetavasti sujub see sama hästi, nagu Heleniga läks. Raha on vaja ja ma ei taha, et korter niisama tühjana seisaks.
Tagasi Dartmouthis olles vaatasime ISSC kontori inimestega uuesti mu viisapaberid üle, et kõik oleks korrektne ja seejärel alustasin laialdasi korteriotsinguid, et reaalselt saaks kuskil Cambridge'is või Bostonis elada ka, kui ma seal töötan. Veits oluline punkt. Sellega tegelesin intensiivselt mitu päeva eelmine nädal ja see nädal, aga mingil põhjusel ei saanud ühtegi positiivset vastust ega peaaegu üldse mingit tagasisidet. Päris paanika tuli peale eelmise nädala lõpuks, aga nüüd on juba lootust. Reedel ehk 24. juunil lähen kahte korterit vaatama ning ehk emma-kumma osas jõuan kokkuleppele.
Muidu oli aga eelmise nädala lõpp kodune - sai kokatud, kohvi keedetud uue moka-poti ja piimavahustajaga ning isegi jalgpalli vaadatud. Laupäeval poodlesime gurmee-toidupoes jälle, kus olid needsamad tasuta näidised ning lihtsalt suurepärane valik head ja paremat.
Muide, mul on nüüd Bank of America pangakonto! Päris nagu kohalik juba. :) Ehk siis avasin konto ja olen nüüd uue deebetkaardi omanik. Seda on edaspidi vaja oma palga kättesaamiseks ja muidu ka kasulik, et sularaha välja võtta tasuta, ilma tohutute teenustasudeta. Kes tahab raha mulle saata, andke teada, annan kohe kontonumbri. :D
Samuti tegelen sotsiaalkindlustuse numbri tagaajamisega ehk social security number on vaja saada, milleks pean miljon avaldust jälle täitma ning homme kusagile kontorisse minema paberitega. Seda on vaja samuti palgamaksmise eesmärgil.
Samuti tegelen sotsiaalkindlustuse numbri tagaajamisega ehk social security number on vaja saada, milleks pean miljon avaldust jälle täitma ning homme kusagile kontorisse minema paberitega. Seda on vaja samuti palgamaksmise eesmärgil.
Sel nädalal olin üldiselt asjalik: otsisin korterit/tuba endale, neljapäeval skaibitasin Pirruga, et kõik gossip ära kuulda (me ju jääme alatiseks gossip girl'ideks :D), ja lõpuks uuendasin oma AT&T plaani ehk nüüd on mul jälle kogu aeg internet telefonis, seega saate mulle läbi Skype'i, Messengeri, Whatsapi või ükskõik mille helistada. Õhtupoole olime laisad Sergeyga, ei viitsinud süüa teha ja läksime ühte hipsterkohvikusse burksi sööma. Super hea oli! Avastasin oma uue lemmiku siidri ka, mida pildil võib näha.
Reede oli igati laadna päev, skaipisin perega hommikul, pesin pesu pool päeva campusel, käisime Acushnetis e-sigareti vedeliku järel ning sõime jätsi ka seal, mina oma lemmikut rummi-rosina jäätist siis. Seejärel läksime Cedar Dell järve äärde, et metsas natuke ringi seigelda ja siidrit juua. Reede õhtul alustasin sellesama blogipostituse kirjutamist ja mängisime Dishonored'i mängu Xboxil. Väga mõnus rahulik reede õhtu kuni mingisugused tüübid sisse vajusid ja nõudsid, et nüüd hakkame pidu panema ja jooma. Need tüübid olid Frank ja Naami, kes alustasid lõkkepeoga ning seejärel Phuc, David ja mingi Phuci mustanahaline sõber, kes lihtsalt juua tahtsid siin majas mingil põhjusel. :P Natuke veider oli, sest keegi neid ei kutsunud ning meil küll mingit peotuju polnud, olime rahulikult diivanil ja tegime oma asja. Seda kuni mingi südaööni, sest enam ei viitsinud lihtsalt selle möllu sees olla, aga ega magama ei saanud ikka enne minna, kui nad oma peo ära pidutsesid. Aga no mis sa teed, noored peavad alkoholi tarbima, mõni ilma ei saa. :D
Laupäeval oli mu kalli õekese Ellumari 9. sünnipäev! Skaipisin perega hommikupoolikul,et kuulda sünnipäevapeo muljeid. Pean neile varsti mingi suveniiripaki kokku panema, sest ma olen ikka üht-teist siin vahepeal neile ostnud ja tahaks lahti saada juba sellest kraamist, hehee. Eile oli mul ka suur vajadus kuhugi kaugemale midagi vaatama või tegema sõita, et ei peaks niisama majas istuma - nii tekkiski idee Providence'i minna, sest mul oli vaja paar asja osta ja miks mitte midagi reaalselt TEHA ka vahepeal (niisama logelemine ei taha enam hästi välja tulla mul). Ajastus poleks saanud olla parem, sest samal õhtul toimus WaterFire festival seal, mis oli väääääga lahe. Neid toimub mitu tükki Providence'is suve jooksul ja järgmine kord tahan ka kindlasti minna.
Ning hurraa, olemegi jõudnud tänasesse päeva. Täna ma natuke paanitsesin, sest mul polnud jätkuvalt kindlat arusaama, kus ma teisipäeval ja üldse järgmine nädal Cambridge'is ööbin, aga suutsin selle Couchsurfing.com abiga enam-vähem ära lahendada. Ehk siis väga loodan, et leian kiiresti korteri ega pea enam võhivõõraste juures ööbima või veel hullem, hosteli eest maksma. Kuna Liisul on täielik pankrott silmapiiril terendamas juba, siis see tõesti halvim variant.
Mõnusaid uudiseid sain täna muidu ka - Kristina, mu kunagine tantsusõbranna Pärnust, kolib mu korterisse sisse juba nädala pärast, jee! Ehk mul jälle uus üüriline, mille üle super hea meel. Loodetavasti sujub see sama hästi, nagu Heleniga läks. Raha on vaja ja ma ei taha, et korter niisama tühjana seisaks.
Uhhhh okei, see postitus sai nüüd tohutu-pikk, aga no üle kahe nädala väärtuses asju vaja ära rääkida. Olge tublid, hoiame ühendust ja kuulge, tulge mulle keegi külla kaaaaa! Pliiiiiiis. :) Ooootan, tsau! ;)
